:format(webp)/nginx/o/2018/09/02/11367398t1haff2.jpg)
Donna Pollard oli just saanud 16, kui ta seisis Kentucky kohtumajas. Tema kõrval oli tüdrukust kaks korda vanem meesterahvas, kes oli viimase kahe aasta jooksul kasutanud ära perekonna usaldust ja tüdrukut korduvalt vägistanud. Mees oli kohtus mitte oma kuritegude eest, vaid selleks, et Donnaga abielluda, vahendab Daily Mail.
Kentucky osariigis on alaealise noorikuga abielu legaalne, kuid selleks on antud lapsevanema luba. Donna ema oligi sellise otsuse vastu võtnud. Võimud pöörasid pilgu ära, kui lapsed sunniti abielluma nende ärakasutajatega.
Mees oli vaimse tervise nõustaja. Üksnes abielu päästis ta alaealise vägistamise süüdistusest, mis muidu oleks ta pikaks ajaks trellide taha viinud.
«See on kohutav, et seadus lubab midagi sellist,» ütles Donna. «Seadused on mõeldud ohvreid kaitsma, mitte aitama inimestel neid ekspluateerida. Selle asemel lõhkus mu elu ära pedofiil, kes kasutas ära meie abieluseadust.»
Donna lugu juhtus mitukümmend aastat tagasi, aga ta ei ole oma saatuses üksi. Üks teine tüdruk pandi Kentuckys paari oma pilastajaga, kui laps oli 13. aasta vanuselt rasestunud.
Terve USA peale on selliseid juhtumeid tuhandeid. Kuigi andmed on ebatäielikud, leidis üks uurimus, et aastatel 2000-2015 lubati abielluda 207 459 alaealisel.
Peaaegu kõik on tüdrukud ja valdavalt olid nad 16.-17.-aastased neiud, kuid kolmes osariigis pandi paari 12-aastaseid ja 14 osariigis 13-aastaseid.
Alabamas sai 74-aastane mees loa abielluda temast 60 aastat noorema tüdrukuga. Paljudel juhtudel oleksid mehed saanud vägistamissüüdistuse ning pandud seksuaalkurjategijate registrisse, kui nad poleks oma ohvrit kosinud.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/02/11367090t1hefce.jpg)
Kentucky on USA osariikidest alaealiste abielude järgi kolmas. Alates 2000. aastast on seal kohtu loa saanud 11 000 teismelist. Tänu Donna pingutustele võeti seal eelmisel kuul vastu seadus, mis keelab pea täielikult nooremate kui 18. aastaste liidud. Erandina võivad paari minna 17-aastased, kui neile ei kehti ükski rangetest piirangutest.
Ka Donna ema abiellus lapsena: ta oli 13, kui läks mehele Donna 17-aastasele isale, kellel siis oli juba kaks last. Donna emal olid vaimse tervise probleemid, ta oli külm ja vägivaldne. Donna isa suri, kui ta oli 13. Siis hakkas tütar emale vastu, mistõttu saadeti ta psühholoogi juurde ja pandi käitumisraskustega laste osakonda.
Seal võttis haavatava ja üksiku tüdruku sihtmärgiks 29-aastane nõustaja, kes oli lapse vastu hoolitsev. Nende kokkupuuted arenesid edasi salajasteks kohtumisteks, kallistusteks ja vahekordadeks. Pärast Donna vabastamist haiglast lubas ta ema suhtel jätkata, sõidutades last mehega kohtuma.
«Ta nägi meest kui väljapääsukaarti, viisi enda vabastamiseks minu koormast,» kirjeldas tütar ema otsuse tagamaid.
Varsti pärast Donna 16. sünnipäeva avastas nõustaja ema, mis toimub. Kui ta ähvardas politseile kõik ära rääkida, haaras poeg relva ja viskas ema majast välja.
Mõni päev hiljem oli ta Donnaga kohtumajas. Ametnik isegi ei vaadanud lapse poole, kui küsis, et kes on alaealine. Donna ema ja ametnik kirjutasid loale alla ning teismeline viidi otsejoones õpetaja juurde, kes ta pedofiiiga paari paneks.
Donna kool ei lubanud tal õpinguid jätkata. 17-aastaselt jäi ta rasedaks, kuid abikaasa sundis teda töötama stripiklubis. Donna pidi andma mehele üle oma palga ning hankima talle narkootikume ja tüdrukuid.
Kindel otsus põgeneda sündis, kui ta nägi oma imikust tütart naermas, arvates, et tegu on mänguga, kui mees Donna põrandale viskas ja proovis teda kägistada. «Ma läksin koduvägivalla keskusesse, aga nad pöörasid minust ära, sest ma olin noorem kui 18 ja alaealine,» jutustab Donna.
Lõpuks õnnestus tal 19-aastaselt põgeneda. Ta läks kolledžisse ja lõpetas oma haridustee, kuid peitis endale osaks saanud vägivalda sõprade eest. Kaks aastat tagasi, 32-aastaselt, proovis Donna leida teisi saatusekaaslasi.
Ta kohtus Tahirih õiguskeskuses töötava Jeanne Smootiga, kes nõustab vägivalla all kannatanud naisi.
Smoot kirjeldas juhtumit, kui üks tüdruk oli kohtus nutnud, mida ametnik tõlgendas kui närvilisust. Kohtuteenistuja ütles lapsele, et see peaks olema tema elu kõige õnnelikum päev.
Donna, Smoot ja vabariiklasest senaator Julie Adams võtsid südameasjaks abieluseaduse muutmise. Nende sõnul ei tohiks riik, mis propageerib lapsabielude vastu kogu maailmas, lubada neid enda territooriumil.
Viimaste aastate jooksul on aina rohkem naisi hakanud välja tulema lugudega, mis kirjeldavad Ühendriikide legaalset praktikat laste ärakasutamiseks. Nende aktsiooni tulemusena on teema tõusnud avaliku tähelepanu alla.
Mais võttis Delaware'i osariik esimesena vastu seaduse, mis keelas alaealiste abielu, kuigi selle vastased argumenteerisid, et see toob endaga kaasa rohkem aborte. Mitmed teised, sealhulgas alaealiste abielude poolest esikohal olev Texas, on karmistanud oma seadusi.
Kuid veel 18 osariigis ei ole sätestatud mingit minimaalset iga. Nende hulgas on ka Idaho, kus on kõige rohkem lapsabielusid elaniku kohta. Seitse osariiki on valmis vaatama kõrvale eapiirist, kui tüdruk on rase. Ainult 13 osariigis peavad teismelised saama abieluks kohtuniku loa.
Reformi vastu on mõned konservatiivsed seadusandjad, kes ei taha, et riik sekkuks perekonnaasjadesse. Nende sõnul oleks uskumatu, et vanemad ei mõtleks otsuste tegemisel oma lapse heaolule.
Kentucky senaator Albert Robinson viitab, et tema enda naise ema abiellus 14-aastaselt. «Kui tulevase isa ja last ootava ema vanemad jõuavad omavahel kokkuleppele, on see palju parem, kui abordi tegemine,» selgitas ta oma vastuseisu.
Uuringud on leidnud, et lapsena abiellunud naistel on suurem tõenäosus kannatada tervise-, raha-, ja haridusmurede all kogu nende elu jooksul. Samuti on nende käekäik kehvem, kui üksikutel teismelistel emadel, sest nad saavad palju suurema tõenäosusega kiiresti ka teise lapse, ütles õigusprofessor Vivian Hamilton.