Halvim tulemus ehk 87. koht on ühe naisministriga Eestil poliitiliste võimaluste kategoorias. Majanduslikelt võimalustelt hinnatakse Eesti naiste olukorda aga maailma riikide seas 35. positsioonile. Lisaks on Eesti võrreldes varasemate aastatega vähikäiku teinud – mulluses tabelis oldi veel 47. kohal ja näiteks 2006. aastal koguni 29. kohal.
Põhjamaad on selle raporti kohaselt piirkond, mis jääb Eestist kaunis kaugele. Nimelt, kui Eesti olukorda hinnatakse keskpäraseks ja suurest osast Euroopa riikidest kesisemaks, siis tabeli tipus seisavad esimesena Island, teisena Norra, kolmandana Soome ja neljandana Rootsi.
Euroopa riikidest jäävad Eestist tahapoole vaid Makedoonia (53.), Kreeka (56.), Rumeenia (68.), Slovakkia (72), Itaalia (74.), Tšehhi (75), Albaania (78.), Malta (83.), Armeenia (84.), Ungari (85.), Aserbaidžaan (91.) ja Küpros (93.).
Mainitud raportis analüüsiti meeste ja naiste vahelisi sotsiaalseid lõhesid 135 riigis ehk rohkem kui 93 protsendi maailma elanike seas. Uuringu koostajad analüüsisid ressursside ja võimaluste jaotumist meeste ja naiste vahel neljas valdkonnas: majanduses, hariduses, poliitikas ning tervishoius.