/nginx/o/2018/09/03/11375617t1h8e44.jpg)
Sarimõrvar Dennis Rader paljastas seni avaldamata intervjuus, mis ajendas teda julmalt mõrvama kümmet inimest USAs Kansase osariigis, vahendab Daily Mail.
Kurikuulus USA sarimõrvar: deemon mu sees ajendas tapma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd 73-aastane Rader, kes tappis 17 aasta jooksul kümme inimest, kaasa arvatud kaks last, kutsus end BTKs (inglise keeles bind, torture, kill ehk seo, piina, tapa). Ta tegutses aastatel 1974–1991 ning vahistati 2005. aastal.
Intervjuu andis mõrvar kohalikule raadiojaamale 2005. aastal, veidi pärast seda, kui oli kuritegu tunnistanud. «Kuidas on võimalik, et minutaoline mees – kirikuliige, pereisa – teolised teod toime paneb?» märkis ta KAKE-TV reporterile. «Tahan, et Sedgwicki maakond, Ühendriigid ja kogu maailm teaksid, et olen sarimõrvar.»
Siis kirjeldas ta, mis teda tapma ajendas. «Kuigi see pole väga kristlaslik, arvan isiklikult, et see on deemon mu sees,» sõnas Rader. «Ta sisenes minusse, kui olin veel noor ja see põhimõtteliselt kontrollis mind.»
Kirikuliider Rader varjas tapmisi oma abikaasa ja kahe lapse eest ning sõnas, et märkas temas peituvat tumedamat poolt juba kaheksandas klassis. Mõrvu ajendas teda sooritama iha kuulsuse ja võimu järele.
BTK-l õnnestus end ametivõimude eest varjata pea 30 aastat. Samal ajal narritas ta detektiive ning see viis lõpuks ka tema tabamisele. Ta asus politseinikega suhtlema disketiga, mille jäljed viisid uurijad Raderi kirikuni.
Rader töötas krimiaalpsühholoogia professori Katherine Ramslandiga, et 2016. aastal avaldada raamat «Sarimõrvari tunnistus: BTK mõrvari Dennis Raderi rääkimata lugu». Ramsland kirjutas raamatu kokkuleppel, et selle tulu läheb ohvrite peredele loodud fondi.
Raamatus tunnistas Rader, et tal oli välja valitud ka 11. ohver, kelle ta plaanis jalgupidi lakke riputada. Politsei kuulist sellest plaanist juba 2005. aastal, kuid otsustas teavet ohvri kaitsmiseks avalikkuse eest varjata.
Pärast Raderi arreteerimist kaebasid tema ohvrite pered ta kohtusse, kindlustamaks, et ta ei saaks kunagi oma tegude või nende kajastuste pealt tulu.