Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/06/27/7923941t1hd289.jpg)
/nginx/o/2018/09/03/11377359t1hea2f.jpg)
Augusti lõpus Saksamaa idaosas puhkenud paremäärmuslaste demonstratsioonid ja välismaalaste tagaajamine tõstatasid neonatsismi kantsina tuntud piirkonnas küsimuse: miks jälle Saksimaa liidumaa? Miks taas kord endised Ida-Saksamaa alad?
Tänini avaldab mõju Ida-Saksamaa omaaegsete valitsejate soov kujundada etniliselt homogeense rahvastikuga riik, mida püüti hoida suletuna. 20 viimase aastaga on töötuse määr idaaladel olnud kaks korda suurem kui Saksamaa lääneosas, kommunismirežiimi kokkuvarisemine on muutnud hulga elanikke sotsiaalselt ja majanduslikult juurtetuks, tulevikuväljavaadete ees tuntakse hirmu ning kõigis sotsiaal- ja majandusprobleemides kiputakse süüdistama välismaalasi.