KOHALIK VAADE. Balkani pingetele otsitakse lahendust piiriõgvendusest

  • Serbia keeldub suure serblaste osakaaluga Kosovot riigina tunnustamast.
  • Serbial on vaja lahendada eraldunud lõunapiirkonna probleem EL-iga liitumiseks.
  • Võimaliku lahendusena on välja pakutud piiride muutmist rahvuse põhjal.
  • Kriitikute sõnul võib see tuua kaasa uue etnilise vägivalla laine Balkanil.

Kosovo iseseisvuslaste meeleavaldus Prištinas 2015. aastal. FOTO: Armend Nimani/AFP/Scanpix

FOTO: Armend Nimani/AFP/Scanpix

Jugoslaavias sõjategevuse lõpetanud rahulepped jätsid tuhanded inimesed riikidesse, mida nad ei pea oma koduks. Eriti tajutav on probleem Serbia ja Kosovo piiril – 120 000 serblast elab Kosovo vabariigis, mida serblased endiselt riigina ei tunnusta. Nüüd aga võib olukorda muuta maadevahetus või piirikorrektsioon.

Tellijale

Pooled Kosovo serblastest elavad riigi põhjaosas Serbia piiri ääres, peale selle on neil enklaave mitmel pool mujal. Kosovo vabariigi põhjaosa on tegutsenud paljuski riigiametitest sõltumatult, kuna serblased on keeldunud 2008. aastal välja kuulutatud Kosovo iseseisvust tunnustamast. Sealsete elanike seas olid kaua kasutusel Serbia dokumendid, registreerimisnumbrid, tervishoiu- ja koolisüsteem ning isegi Serbia elektritaristu.

ÜRO 1244. resolutsiooniga määrati Kosovole 1999. aastal autonoomia Serbia vabariigi koosseisus. Serbia taristu kasutamisest loobuti alles 2013. aasta Brüsseli leppega, mille allkirjastasid nii Serbia kui ka Kosovo. Mõlema riigi valitsus nõustusid toona serblaste haldusüksuse loomisega, kuid teoks see ei saanud – keskvalitsus nägi selles võimalikku ajendit iseseisvusliikumisele.

Tagasi üles