Sunnitud smugeldajate kätesse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sajad migrandid on kogunenud Serbia pealinna Belgradi parkidesse, millest on kujunenud nende smugeldajatega kohtumise paik.
Sajad migrandid on kogunenud Serbia pealinna Belgradi parkidesse, millest on kujunenud nende smugeldajatega kohtumise paik. Foto: ANDREJ ISAKOVIC/AFP/Scanpix

Euroopa Liidu kagupoolsete liikmesriikide riigipiiride sulgemine on muutnud kriminaalsed smugeldamisvõrgustikud läbi Balkani riikide liikuvatele migrantidele ja põgenikele ainsaks ühendusse pääsemise võimaluseks. Nad on sunnitud maksma suure hulga raha, aga jäävad seejuures hüljatuks, rahatuks ja neid koheldakse kui lindpriisid.

Alates Ungari otsusest selle aasta jaanuaris piirid sulgeda on smugeldamisvõrgustikud alustanud migrantide ja põgenike Euroopa Liitu toimetamist uut teed mööda – Albaania, Makedoonia ning Bosnia ja Hertsegoviina –, lootuses jõuda Horvaatiasse.

«Vaja on globaalset lahendust,» ütleb Euroopa Liidu piirivalveameti esindaja Izabella Cooper, pidades silmas migratsiooni algpõhjuste adresseerimist, smugeldamisvõrgustike lammutamist ja seaduslike radade avamist. «On tarvis avada seaduslikud kanalid, mis võimaldaksid põgenikel taotleda asüüli.»

Euroopa Liit ja osa riike on astunud selles suunas samme. Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Skandinaavia, Holland, Jaapan ja Ameerika Ühendriigid pakuvad põgenike päritolumaadele majanduslikku arenguabi.

Tagasi üles