Ilves: USA ja Euroopa peavad tugevdama ühtekuuluvustunnet

Toomas Hendrik Ilves. Foto: Reuters / Scanpix

Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves rõhutas USA uudisteajakirjas Newsweek ilmunud arvamusloos Euroopa riikide ja USA vahelise koostöö olulisust.

Ilves pidas Ameerika Ühendriikide presidendiks valitud Barack Obama peamisteks ülesanneteks USA ja Euroopa riikide vaheliste suhete parandamist ning külma sõja järgse julgeolekuarhitektuuri kokkuvarisemise teadvustamist.

Ilvese sõnul peab Washington leidma lahenduse, kuidas jätkata liberaaldemokraatlike väärtuste kaitsmist olukorras, kus külm sõda on küll NSV Liidu lagunemise järel lõppenud, kuid «autoritaarne ja tige» Venemaa on tõstmas taaskord pead.

Ilvese hinnangul pole nende eesmärkide täitmine lihtne ülesanne ja uuel presidendil võib seejuures tekkida kiusatus kalduda taaskord realpolitiki poole. Ilvese sõnul tähendaks see aga järeleandmiste tegemist Venemaale, kes üritab oma mõjusfääri piirialadel paiknevates riikides laiendada.

Sellist suhtumist toetatakse Ilvese arvates ka mõnes Euroopa riigis, mille jaoks Venemaa suur turg ja energiasidemed kaaluvad üles märksa kaalukamad väärtused. 

Ilvese sõnul ei tohi Ühendriigid loobuda oma põhimõtetest ja seetõttu peaks USA taastama oma sidemed Euroopaga. Ilves hoiatas, et vastasel korral läheb 2008. aasta ajalukku, kui aasta, mil keerati selg rahvusvaheliselt üldtunnustatud väärtustele.

Ilvese sõnul on agressioon suveräänse riigi vastu vastuvõetamatu ning demokraatlikud väärtused ja õigusriigi põhimõtted ei tohi riikide pragmaatiliste huvide tõttu kannatada.

Presidendi sõnul on viimased seitse aastat olnud Euroopa riikide ja USA suhetes keeruline aeg. USA vabariiklasest riigipea George W. Bushi algatatud ennetava enesekaitse doktriini ja terrorismivastase sõja tõttu on suhted märgatavalt jahenenud. Koostöö on muutnud raskemaks ka osapoolte erinev nägemus strateegilistest ohtudest ning prioriteetidest.

Transatlantilise lõhe tekkimise üks peamisi põhjuseid ongi Euroopa riikide suutmatus end sõjalise jõuna kehtestada ning soovimatus mängida kaalukamat rolli sõjaliste konfliktide lahendamisel.

Ilves möönis, et majanduskasvu tingimustes võisid Euroopa riigid vaadata transatlantilist lõhet «luksusena», mida sellistes tingimustes võidi endale lubada.

Ilvese sõnul tähistab 2008. aasta teine pool aga olulist pööret, sest Euroopa on silmitsi uue julgeolekuolukorraga, mis ähvardab ümber pöörata eelmisel kahel aastakümnel saavutatud edu. Presidendi hinnangul ei piisa seejuures transatlantilisest partnerlusest, vaid vaja on leida efektiivsem ja tõhusam lahendus, kuidas seista silmitsi demokraatlike riikide alliansi puutuvate ühiste ohtudega.

«See on maailm, kus autoritaarne kapitalism ja suured naftatulud võivad kujuneda liberaalsele demokraatiale mõeldavaks alternatiiviks,» hoiatas Ilves, kelle sõnul ei pea Obama aga sellise maailmakorraldusega leppima, kuid selleks on vaja taastada transatlantilised sidemed.

Ilves kirjutas, et novembris Ühendriikide presidendiks valitud Obama peab seisma silmitsi teatud geopoliitiliste realiteetidega, millest üks peamisi on majanduslikult tugevnenud ja tige Venemaa.

Ilves viitas seejuures 8. augustile, mil separatistlikus Lõuna-Osseetias puhkes Gruusia ja Venemaa vaheline sõjaline konflikt, kus Venemaa nõudis muuhulgas ka demokraatlikult valitud Gruusia riigipea Mihhail Saakašvili ja valitsuse tagasiastumist.

«Pole selge, kas kõik Euroopas mõistavad selle muutuse tõsidust,» möönis Ilves, kes viitas ühele Euroopa Komisjoni ametnikule, kelle sõnul peab Euroopa Liit võtma Venemaad niisugusena «nagu ta on», mitte sellisena, «nagu me sooviksime, et see oleks».

Ilvese sõnul tähendaks see leppimist olukorraga, kus Venemaa on maailma korruptsioonitabelis 147. ja pressivabadust puudutavas Piirideta Aajakirjanike koostatud pingereas 141. kohal. Lisaks tuletas president meelde, et rahvusvaheliselt mõjukas organisatsioon Freedom House muutis Venemaa reitingut «osaliselt vabast» riigist «mittevabaks» riigiks, sest viimased parlamendi- ja presidendivalimised toimusid Venemaal mittedemokraatlikes tingimustes.

«Vaatamata oma majanduslikku taasärkamist puudutavale retoorikale, on Venemaa SKT endiselt sama suur kui Belgia, Hollandi ja Luksemburgi oma kokku,» lisas Ilves, kelle sõnul tuleb vaatamata sellele Euroopa riikidel ja USA-l teha koostööd, et olla rahvusvahelisel areenil efektiivsem.

«Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja välisminister Bernard Kouchner näitasid, et Euroopa juhtkond on vajadusel võimeline otsustavalt sekkuma,» tunnustas Ilves Euroopa Liidu eesistujamaa poliitikute rolli augustikuise Gruusia-Venemaa konflikti rahukõneluste vahendajatena.

Ilves pidas ka oluliseks, et Ühendriigid ja Euroopa riigid pakuksid NATOsse pürgivatele Ukrainale ning Gruusiale senisest suuremat toetust.

Ilvese hinnangul peavad Ühendriigid ja Euroopa tegema koostööd ka narkokaubanduse ja terrorismi tõkestamisel. Ilvese sõnul pole maailmakaardilt kadunud ka autokraatlikku ideoloogiat järgivad riigid ning ta vihjas vajalikkusele tegeleda neid režiime puudutavate küsimustega.

Ilvese sõnul ei saa aga teha kompromisse demokraatlikke väärtusi ja õigusriiki puudutavates küsimustes. Ilves viitas seejuures Vene Föderatsiooni riigipea Dmitri Medvedevi sõnavõtule, milles viimane tunnistas niinimetatud «erihuvide tsoonide» olemasolu, mis ohustab Venemaa piirialadel asuvaid demokraatliku riigikorraldusega suveräänseid riike. See seab ohtu ka Euroopa riikide idealistliku nägemuse niinimetatud «uuest Euroopast», kus ideoloogiliste konfliktide võimalus on viidud miinimumini.

Ilvese sõnul saavad demokraatlikud lääneriigid kaitsta end ühtse löögirusikana, kuid selleks on vaja saada esmalt üle transatlantilisest lõhest.