Analüüs: Moskva kollitab Ukrainat gaasikraaniga

Ukraina tööline keeramas gaasikraani Donetski lähedal. Foto: AFP / Scanpix

Neil on niisugune tava. Iga aasta 31. detsembril istuda ühiselt läbirääkimistelaua taha, et võtta uus aasta vaidluste saatel gaasihinna üle.

Tuleva aasta kokkulepete sõlmimist takistanud võla probleemi lahendas Ukraina alles teisipäeva õhtul. Ukraina presidendi pressiteenistusel pole riigi gaasiettevõttel Naftogaz enam võlgasid Vene gaasimonopoli Gazprom ees, teatas Ukraina infoagentuur Unian.

Kokkulepe sündis riigivõimude, Ukraina Keskpanga ning kommertspankade koostöös, kes laenasid Naftogazile piisava summa jooksva võla kustutamiseks. Kuid see ei lõpeta edasisi vaidlusi kahe riigi vahel järgmise aasta gaasihinna üle.

Nii nagu mullugi, oli Venemaa taas käivitanud mastaapse propagandakampaania, mille kulminatsiooniks pidi saama uue aasta esimestel päevadel järjekordne show hiiglasliku kraani kinnikeeramisega ning Ukraina edasine süüdistamine gaasivarguses.

Teisipäeva hommikul oli Gazprom teatanud, et on moodustanud operatiivstaabi gaasitarnete lõpetamiseks Ukrainale. «Staap on alustanud ettevalmistustöödega,» vahendasid gaasimonopoli juhi Aleksei Milleri sõnu teleuudistele Venemaa agentuurid.

Milleri ähvardusel tähendaks Ukraina jaoks turuhindadele üleminek 1. jaanuarist 418-dollarilist hinda tuhande kuupmeetri maagaasi eest. Lõppeva aasta hinnaks on 179,5 dollarit tuhande kuupmeetri eest.

Oma osa Ukraina-vastases etenduses mängis esmaspäeval ka Venemaa peaminister Vladimir Putin, kes oli gaasihinna teemadel pidanud Ukraina presidendi Viktor Juštšenkoga tunniajase vestluse: «Just rääkisime Viktor Andrejevitšiga (Juštšenkoga - toim.) tund aega. Seniks kokku leppida ei õnnestunud,» tsiteerisid Putini sõnu Vene uudisteagentuurid. Täpsustavale küsimusele, miks kokkulepet gaasi osas pole, vastas ta: «Sest ei taheta maksta.»

Kuid see on ainult osa tõest. Ukraina arvele kirjutatavast enam kui 2 miljardili suurusest gaasivõlast, millele viidates tõrkus Gazprom uue aasta kokkulepet üldse arutamagi, moodustab novembris tarnitud maagaas 805,8 miljonit dollarit. Ülejäänud on 862,3 mln detsembrikuu eest, mis pole veel lõppenud ning 450 mln Gazpromi poolt arvestatud viivised.

Lõviosa sellest gaasist on Ukraina suunanud maa-alustesse gaasihoidlatesse, et tagada endale tarbimise tipp-perioodil piisav gaasivaru. «Probleem seisneb selles, et Ukraina otsustas sel aastal koguda hoidlatesse eelnevalt pretsedenditult suure koguse maagaasi,» selgitas Juštšenko umbes nädala eest ajakirjanikele.

Kuigi ennetavate gaasivarude moodustamine peaks käima Ukraina gaasiettevõtte Naftogaz, mitte tarbijate arvelt, polnud ettevõttel ega valitsusel aasta lõpuks vabu vahendeid hoidlatesse paigutatud, kuid veel mitte tarbitud gaasi eest tasumiseks. Seetõttu pidi Juštšenko sõnutsi sündima Naftogazi ning Gazpromi vaheline kokkulepe võla ajatamiseks jaanuari ja veebruari kuudele, mil Ukraina hakkab varutud gaasi reaalselt tarbima.

Seejärel lükkas Gazpromi esindaja Sergei Kuprijanov Vene meedias jutud võimalikust gaasivõla ajatamisest otsustavalt ümber. Gazpromi jäika positsiooni selgitas mõnevõrra Ukraina parlamendi kommunistide fraktsiooni liidri Pjotr Simonenko tehtud paljastus.

Nii olevat Putin oma tunniajase telefonivestluse jooksul Viktor Juštšenkoga pakkunud tegelikult kaks võimalikku gaasihinda, vahendas rupor.info partei pressiteenistuse teadet.

«Esimene - 250 dollarit tuhande kuupmeetri kohta. Juhul, kui Venemaa teeb ettemaksu 2009. aasta transiidi eest, mille arvelt korvab Naftogaz tekkinud võla,» teatas parlamentäär pärast Ukraina delegatsiooni kohtumist Venemaa peaministriga.

Kuid ka see oli vaid osa tõest. Esiteks oli Naftogaz selle variandi varem tagasi lükanud põhjendusel, et sedasi soovib Gazprom tegelikult vältida transiidimaksu tõstmist 2009. aastal.

Teiseks käivad Ukraina ning Venemaa vahel läbirääkimised Gazpromi otsetarnete osaluse suurendamiseks Ukraina tööstusettevõtetele ning nende tulemusest võibki paljuski sõltuda Ukrainale pakutav gaasihind.

Lisaks ei saa välistada ka Venemaa ärihuve Ukrainas erastamisele minevate ettevõtete vastu, mille saatus määrab tõenäoliselt samuti tulevase gaasikokkuleppe tingimusi.

Putini teine pakkumine olla olnud 450 dollarit tuhande kuupmeetri eest, märkis Simonenko. Number kuulub samasse suurusjärgu Gazpromi esindajate poolt väljaöeldud «turuhinnaga».

Vastuseks meenutas Ukraina riigipea Viktor Juštšenko, et ka tema riik on valmis minema «turutingimustele» nii gaasitransiidi maksustamise kui Musta mere laevastiku renditingimuste osas.

Gazpromi valikulist lähenemist turuhindadele naabruses olevate riikide kaupa demonstreeris pühapäevane uudis, et hoolimata varasematest hinnatõusu ähvardustest kavatseb gaasihiid langetada Valgevenele gaasihinda tuleval aastal 2,5-3 korda, kui riik sai möödunud aastal gaasi esimeses kvartalis näiteks ligi 120 ja teises kvartalis ligi 130 dollariga. See leidis aset paralleelset Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamise, Venemaaga ühise õhutõrjesüsteemi käivitamise ning rublaarveldustele ülemineku küsimuste lahendamisega.

Valgevenest rääkides kinnitas Gazpromi esindaja Sergei Kuprijanov, et hinnalangus on põhjustatud naftahindade muutusest maailmaturul ning tuleval aastal ongi oodata gaasihinna langemist. Lisaks kavatseb Gazprom langetada muutunud majandusoludest tulenevalt hindu näiteks ka Moldovale ja Balti riikidele.

Ukrainlaste meeli soojendab aastavahetuse eel teadmine, et hoolimata kõigest on neil maa-alustesse hoidlatesse tehtud sügisel piisavad gaasivarud, millest jagub vajadusel ka terve talve üleelamiseks. See peaks Kiievi teatel välistama olukorra, kus gaasitarnete vähendamist Moskvast tunneksid enda nahal Euroopa Liidu tarbijad.