Mida teame närvimürgirünnakus kahtlustatavate GRU töötajate kohta?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Närvimürgirünnakuga seoses tagaotsitavad mehed.

FOTO: Metropolitan Police / PA Wire/PA Images / Scanpix

Eile teatasid Briti võimud kahe venelase nimed, keda otsitakse taga seoses Sergei ja Julia Skripali mürgitamises närvimürgiga Novitšok.

Kuigi Londoni sõnul on tõenäoliselt tegu sõjaväeluures teenivate meeste varjunimedega, otsis Vene portaal Fontanka.ru üles kõik, mida suutis leida Aleksandr Petrovi ja Ruslan Boširovi kohta.

Fontanka andmetel sündis ebatavalise perekonnanimega Boširov 1978. aasta 12. aprillil Tadžikistani pealinnas Dušanbes. Praegu peaks ta elama 25-korruselises kortermajas Moskva Bolšaja Naberežnaja tänaval. 2015. aasta juulis sai Boširov kaks korda liiklusrikkumiste eest trahvi. Samas pole ei Moskva kohtus ega ka linnas toime saadetud väärtegude andmebaasis ühtki sissekannet Ruslan Boširovi kohta.

Veelgi kummalisemaks muutus Boširoviga seotud lugu siis, kui väljaanne võttis ühendust mehe väidetavate naabritega, kelle sõnul elas mehele kuuluvas korteris keegi vana naine. Naabrite sõnul pole nad kunagi näinud, et mõni mees korterisse siseneks, aga mõned pakkusid välja võimaluse, et vanal naisel võib olla poeg, kes teda kunagi ei külasta.

Sotsiaalmeedias on Boširov samamoodi pea nähtamatu ning 2014. aastal selle nimega loodud kontod pole kuigi aktiivsed olnud. Ühel Boširovi nimega registreeritud kontol on vaid üks sõber - noor ukrainlanna. Vene suhtlusvõrgustikus Vkontakte on Boširov märkinud, et lõpetas Moskva Riiklikus Ülikoolis 2004. aastal geograafia eriala.

Närvimürgirünnakus süüdistatavad GRU töötajad Aleksandr Petrov (vasakul) ja Ruslan Boširov. 

FOTO: London Metropolitan Police/Reuters/Scanpix

Fontanka allikate kohaselt said Boširov ja Petrov oma praegused Vene passid umbes kaks aastat tagasi ja on sellest ajast saati regulaarselt Euroopasse reisinud. 2016. aasta septembri ja 2018. aasta märtsi vahel külastasid kaks meest Amsterdami, Genfi, Milanot ja korduvalt Pariisi. On teada, et enne Salisbury rünnakut käis Petrov vähemalt korra ka Londonis.

Venemaal ülimalt tavapärase nimega Aleksandr Petrovi isik jäi Fontanka jaoks veelgi suuremaks müsteeriumiks. Tema nime ja sünnikuupäevaga isik on riigifirmas MicroGen töötajana registreeritud. MicroGen on Venemaa suurim immunoloogiliste ainete tootja. Ettevõte kuulub Venemaa terviseministeeriumi alluvusse, sellel on riigis üheksa erinevat haru ja peamiselt töötatakse vaktsiinidega.  

Mis on GRU?

Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi välissõjaväeluure agentuuri (GRU) juht allub otse Venemaa Relvajõudude Kindralstaabi ülemale. Praegu tegutseb GRU juhina 62-aastane kindralleitnant Igor Korobov. 

Kuigi GRU täpne struktuur on salastatud, koosneb organisatsioon väidetavalt 14 erinevast harust ehk valitsusest, mille ülesanded ulatuvad alates eri riikide kohta sõjaliste ning majanduslike andmete kogumisest kuni raadiotehnilise- ja operatiivluure ning Spetsnazi gruppide juhtimiseni välja. 

Vene kaitseminister Sergei Šoigu (vasakul) ja GRU juht Igor Korobov.

FOTO: TASS / Scanpix

Venemaa on GRU abil läbi viinud mõned viimaste aastate kõige keerulisemad ja verisemad operatsioonid. Vene luureagentuuride ekspert Mark Galeotti ütles Timesile: «GRU peab ennast sõdivaks agentuuriks. Nad kombineerivad luuretööd erivägede mõtteviisiga.»

Ta jätkas: «See teeb neist teistega võrreldes rohkem riskialtima organisatsiooni - nende jaoks on oluline just võimalus ära kasutada, mitte mõelda riskide peale.» GRU värbab teenistujaid vaid relvajõudude kaudu ja tegu on hoolikalt valitud eliidiga. «GRUga ei saa vabatahtlikult liituda, sinna on võimalik kutse saada,» väitis Timesile endine GRU ohvitser Boris Volodarski.

Üldjuhul annab mõni kõrgema auastmega teenistuja mõnele nooremale tegevväelasele oma soovituse. Kui kandidaat suudab katsed ja kontrolli läbida, asub ta õppima sõjaväeakadeemias Moskvas. Seal tuleb tal veeta kuni neli aastat ja alles pärast seda saab temast luureohvitser.

Tagasi üles