Watergate’i Woodward: Valge Maja triivib närvivapustuse poole

Kui Wolffi paljastusi kritiseeriti vähese usaldusväärsuse pärast, siis Bob Woodward on usaldusväärse uuriva ajakirjaniku kehastus juba alates 1972. aastast, mil tema Washington Postis ilmunud artiklitest lahvatas Watergate, mis viis lõpuks ametist president Richard Nixoni. Foto: Alex Gallardo/Reuters/Scanpix

Valges Majas ilmselt ei kummita, mõtlesin läinud nädalal Taanis Helsingøris Hamleti lossis kõndides. Kuid kes teab? Seal liigub ju ka igasuguseid tegelasi. Hullunud kuningas Donaldi (nagu teda USA pealinnas kutsutakse) ajal on Valges Majas draamat (või on see tragöödia?) kaugelt enam kui Shakespeare’i kirjeldatud liigestest lahti Taani kuningriigis.

Olin just lugenud esimesi välja tilkunud lehekülgi USAs selle sügishooaja poliitiliseks menukiks saavast Bob Woodwardi raamatust «Hirm. Trump Valges Majas». Tulemas on midagi suurt ja hirmsat, olid väitnud autoriga suhelnud ajakirjanikud, kes ise teost veel lugenud ei olnud. Raamat ilmub alles tuleval teisipäeval, mõneti sümboolselt 11. septembril, USA ajaloo kõige mustemal päeval.

Kui New Yorgi ajakirjaniku-kirjaniku Michael Wolffi bestseller «Tuli ja raev» – seni kõige kõmulisem Trumpi Valge Maja kirjeldus – oli andnud põhjuse küsida, kuidas on võimalik, et Ameerika tähtsaimas kabinetis istub rahva tahtel hullumeelsuse piiril kõõluv ning end Ameerika ainuvalitsejana käsitlev Trump, siis Woodward teatab juba pealkirjas, et Trumpi puudutav pole skandaalne ega halenaljaks, vaid hoopis hirmus: mida kõike võib see mees lõpuks kokku keerata.