/nginx/o/2018/09/07/11396115t1h9c27.jpg)
Immigrantidest naistel on keeruline integreeruda Soome ühiskonda, leidis uus Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raport.
OECD: Soome toetused immigrantidest emadele pärsivad integreerumist (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeile avaldatud uurimuses jõuab OECD järeldusele, et Soomes ei ole suudetud uusimmigrante piisavalt aktiveerida, mistõttu nad on aina rohkem tööturult kõrvale tõrjutud ja muutuvad ühiskonnas passiivseks.
Organisatsioon viitas kodustele vanematele antavatele toetustele kui peamisele tegurile, mille tõttu naised ei otsi tööd. Raport nendib, et rahaline toetus kallutab naisi kodus olema ja laste eest hoolitsema.
OECD sõnul erineb Soome teistest liikmesriikidest sellega, et neil on selge eraldusjoon aktiivsete ja passiivsete migrantide vahel.
Nad kutsusid Soomet üles koduseid toetusi ja varaseid integratsioonimeetmeid ümber vaatama. Samuti ärgitasid nad valitsust rohkem toetama immigrante töö leidmisel.
Kodune hoolitsus ei mõjuta mitte ainult immigrantidest emasid, vaid ka nende lapsi. Raport järeldab, et lapsed, kelle vanem on kodune, asuvad erinevates lastele suunatud programmides õppima hiljem, ei õpi selgeks soome keelt nii varajases eas ja seetõttu ei edene koolis edasi nii hästi, kui nende eakaaslased.
Nad nendivad, et kuigi immigrantide lapsed jäävad hariduses maha ka teistes OECD riikides, on Soomes erinevus silmatorkav. Matemaatikatundides on soome vanematega lapsed kaks aastat ees immigrantide lastest.
Raport soovitab, et õpetajad peaksid pöörama tähelepanu laste keeleoskusele ja õpperaskustele varases eas, et siis lahendada probleeme enne olukorra edasist halvenemist. OECD sõnul peaks Soome võtma eesmärgiks suurema arvu migrandilaste osaluse kolme- ja nelja-aastastele suunatud haridusprogrammides.
Tööminister Jari Lindström ütles, et valitsus on olnud teadlik migrantidest naiste madalast tööhõivest 2015. aastast saadik, kui Soome saabus umbes 30 000 asüülitaotlejat. Lindstörm lisas, et ka õppeedukust mõõtva PISA testi järgi ei ole Soome suutnud tagada migrantidest laste õppesuutlikkust. Ministri sõnul peab Soome nüüd järele mõtlema, kas neil on teisi tingimusi, mis erinevad teistest OECD riikidest ja mis takistavad varast integreerumist.