Dagestani kirjanik: Krimm muutis suhtumist Põhja-Kaukaasiasse

Dagestanist pärit kirjanik Alissa Ganijeva vaatleb oma loomingus Põhja-Kaukaasia noori ja nende erinevaid kultuurilisi identiteete, sh keerulisi suhteid islami religiooniga. Kolm nädalat tagasi külastas ta Eestit ning võttis Käsmus sõna vestlussarja «Venemaa hääled» raames. Foto: Erik Prozes

Venemaal on taas kasutusele võetud nõukogudeaegne kontseptsioon rahvaste sõprusest, mida on hakatud kõikvõimalike ürituste kaudu rõhutama ja esile tõstma, rääkis intervjuus Postimehele hiljuti Avatud Eesti Fondi kutsel Käsmus ürituste sarjas «Venemaa hääled» esinenud kirjanik ja ühiskonnategelane Alissa Ganijeva.

33-aastane dagestanlanna Alissa Ganijeva sai mõni aasta tagasi tuntuks antiutoopiaga «Pidulik mägi» sellest, mis juhtuks, kui Põhja-Kaukaasia eraldataks Venemaast seinaga, nagu soovivad paljud vene natsionalistid. Pärast raamatu ilmumist sai Moskvas elav ja töötav Ganieva Põhja-Kaukaasiast palju ähvardusi.