Jeemeni huthi šiiamässuliste liider kutsus laupäeval, pärast ÜRO vahendatud rahukõneluste nurjumist, üles vastupanule.
Jeemeni mässulised ärgitasid rahukõneluste nurjumise järel vastupanule (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie valik on vankumatus ja vastupanu agressioonile kõigil rinnetel,» ütles Abdulmalik al-Huthi trotslikus kõnes.
«Ma kutsun kõiki Jeemeni austusväärseid inimesi üles minema rinnetele .... Me peame kõigil rinnetel värbama enda kaitseks.»
Huthi mässuliste esindajad ei ilmunud sel nädalal Genfi läbirääkimistele ning ÜRO erisaadik Martin Griffiths oli sunnitud need ära jätma.
Oma esimeses reaktsioonis kõneluste läbikukkumisele ütles Abdulmalik al-Huthi valitsusele viidates, et ei pea kõnelusi «palgasõdurite» ja «reeturitega».
«Palgasõdurite delegatsioon .... Genfis ei saa isegi ise oma otsuseid vastu võtta,» lausus ta mässuliste telekanalis Al-Masirah edastatud pöördumises.
«Kui delegatsioonil .... pole otsustusõigust isegi enda isiklikes asjades, kuidas saab see minna Genfi ja pidada kõnelusi võtmeküsimustes, nagu lahendus leidmine nende agressioonile.»
Algselt neljapäeval algama pidanud rahukõnelused olnuks esimene katse ametlikeks läbirääkimisteks valitsuse ja mässuliste vahel pärast 2014. aastat.
Kuid Iraani-toetatavad huthid keeldusid nende käes olevast pealinnast Genfi poole teele asuma, kui ÜRO ei täida tervet rida tingimusi, sealhulgas tagama nende delegatsiooni turvalist naasmist Sanaasse.
Nende väitel toetas saudide juhitav koalitsioon Jeemeni valitsuse plaani jätta nende delegatsioon lõksu Djibouti, kus nende lennuk pidi teel Genfi vahemaandumise tegema.
Kuigi ülestõusnud kontrollivad Sanaad, kontrollib koalitsioon Jeemeni õhuruumi.
Huthid vihjasid, et kardavad 2016. aastal toimunu kordumist, kui 108 päeva kestnud kõnelused Kuveidis katkesid ning mässuliste delegatsioon jäi õhublokaadi tõttu kolmeks kuuks Omaani lõksu.
Pea 10 000 inimest on hukkunud alates 2015. aastast, kui Saudi Araabia ja selle liitlased ühinesid valitsuse võitlusega huthide vastu, põhjustades ÜRO hinnangul maailma rängima humanitaarkriisi.