Luik: seni pole ükski küberrünnak NATO-le sõjategevust väärinud

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: TAIRO LUTTER/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Seni pole ükski NATO-t tabanud küberrünnak sõjategevust väärinud, ütles kaitseminister Jüri Luik portaalile Fifth Domain teisipäeval avaldatud usutluses.

NATO liikmesriikide liidrid olid 2014. aastal ühel meelel, et küberrünnak võib vallandada NATO alusleppe kollektiivkaitseklausli ehk artikli 5. Fifth Domain küsis Luigelt tema hiljutisel Washingtoni-visiidil, kas mõni küberrünnak on tulnud artikli 5 käivitamisele lähedale.

"Mõned juhtunud asjad on väga tõsised... Kas see annaks välja sõjategevuse? Arvan, et me pole selle tasemeni jõudnud -- veel," ütles Luik.

Luige sõnul ollakse aga mures ohtude pärast, mis võidakse olla paigutatud olemasolevatesse süsteemidesse.

"Tuleb meeles pidada, et sageli ilmnevad uudised leitud (arvuti)vigadest näiteks elektrivõrgus või muudes süsteemides. See on kõik ettevalmistustöö."

"Kui keegi tahab midagi teha, siis need võimekused pannakse aja jooksul sinu süsteemi, et Nullpunktis saaks need kõik väga kiiresti käima lükata."

Luige sõnul ei torma inimesed kirjeldama oma süsteemi tabanud küberrünnakuid.

"Kui üksteisega räägitakse rünnakutest, siis tavaliselt edastad ka oma nõrgad kohad ja sa ei taha, et kõik teaksid sinu nõrki kohti," lausus Luik. "Seepärast on inimesed tegelikult üsna ettevaatlikud nende süsteemi tabanud rünnakute kirjeldamisel."

NATO on aga "leidnud hea viisi info vahetamiseks väga kindlal ja konfidentsiaalsel viisil", mis vähendab riikide tõrksust infot vahetada, lisas ta.

Luige sõnul on NATO-l lühivaates paigas viis, kuidas küberoperatsioonidega ümber käiakse. Ta võrdles praegust lahendust struktuuriga, mida allianss on aastakümneid kasutanud oma tuumavõime korraldamiseks. Ehk teisisõnu, NATO tegutseb kui organisatoorne keskus, kuhu riigid panustavad oma võimekusi, kirjutas Fifth Domain.

"NATO-l endal pole suurt küberkaitsevõimet. Need võimekused tulevad riiklikelt valitsustelt ning neid saab kasutada valitsuste nõusolekul, eriti mis puudutab ründe(võimekusi)," lausus ta.

"NATO-l pole ründevõimekusi, aga on NATO riike, millel on arvestatavad ründevõimekused."

Luik näeb veel paralleele küber- ja tuumavaldkonna vahel.

"Teise riigi vastu pole iialgi toimunud tõeliselt suurt küberrünnakut, milles lastaks käiku kõik hirmuäratavad küberrelvad, mis paljude valitsuste kätes on."

"Inimesed suhtuvad sellesse ettevaatlikult, sest nad teavad, et kui sa seda teed, siis kasutatakse neid ka sinu vastu. Seega on olemas kummaline hirmu tasakaal mitte ainult tuuma-, vaid ka kübervaldkonnas," ütles Luik.

Tagasi üles