/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/06/2325045t1hcfe4.jpg)
Eestist Euroopa Parlamenti valitud kuuest saadikust viis hääletas kolmapäeval Ungari õigusriigi olukorra suhtes kriitilise resolutsiooni poolt, vastu hääletas euroskeptikust reformierakondlane Igor Gräzin.
Eesti saadikutest viis olid Ungari suhtes menetluse alustamise poolt (58)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raporti poolt, mis kutsus Euroopa Liidu põhiväärtuste ja õigusriigi põhimõtete õõnestamise tõttu Ungari suhtes käivitama niinimetatud artikkel 7 protseduuri, andis hääle 448 ja vastu 197 saadikut. Sellega täitis Euooppa Parlament ka menetluse käivitamiseks vajaliku nõude, kus ettepaneku poolt pidi olema üle poole parlamendi liikmetest ning kaks kolmandikku hääletanutest.
Eesti saadikutest hääletas sellekohase resolutsiooni vastu ainult Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu (ALDE) fraktsiooni kuuluv Gräzin, kes oli sellest ka juba varasemalt teada andnud. «Eesti koht on Ungari, Poola, Austria kõrval,» ütles Gräzin, kelle arvates seisneb Ungari juhtum Euroopa Liidu juhtkonna ja rahva vastasseisus, teisipäeval BNSile.
ALDE saadikurühmast hääletas lisaks Gräzinile resolutsiooni vastu veel kolm saadikut.
Europarlamendi suurima, Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioon, mille liikmeks on ka Ungari valitsuspartei Fidesz, andis oma liikmetele hääletuse vabaks. EPP fraktsiooni ja Isamaa liige Tunnne Kelam tunnistas BNS-ile, et tema hinnangul on Ungari kohta koostatud raport poliitiliselt kallutatud ja emotsionaalne. Samas pidas ta siiski õigeks Euroopa Liidu lepingu artikkel 7 alusel menetluse käivitamist. «Kui ma saaks hääletada eraldi artikkel 7 poolt, et Euroopa Parlament soovitab atikkel 7 menetlus käivitada, siis ma teeksin seda,» ütles Kelam enne hääletust kolmapäeval BNSile.
Teised Eestist valitud saadikud - sotsiaaldemokraat Ivari Padar, ALDE liikmed Urmas Paet ja Yana Toom ning Roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsiooni liige Indrek Tarand - ütlesid juba teisipäeval, et hääletavad resolutsiooni poolt. Nii nad kolmapäeval ka tegid, selgus hääletuste protokollist.
Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste komisjon, mis Ungari olukorra kohta raporti koostas, leidis, et sealsed arengud on kaasa toonud tõsise süsteemse ohu Euroopa Liidu põhiväärtustele. Komisjon leiab, et Ungaris on Euroopa väärtused sattunud tõsisesse ohtu, mõeldes selle all eelkõige kohtuvõimu sõltumatust, sõnavabadust, vähemuste õigusi, riigis asuvate immigrantide ja põgenike olukorda.
Seetõttu tegi komisjon parlamendi täiskogule ettepaneku kutsuda liikmesriike üles algatama Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõikes 1 ette nähtud menetlus. Kodanikuvabaduste komisjoni arvamust toetasid ka parlamendi eelarve-, kultuuri ja hariduse, põhiseaduse ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonid.
See oleks esimene kord, kui Europarlament soovitab EL-i lepingu artikkel 7 aktiveerida. Samasugune menetlus on käivitatud ka Poola suhtes, kuid selle käivitamine ei saanud alguse Europarlamendist, vaid Euroopa Komisjonist.
Artikkel 7 menetlus algatatakse, kui riik taganeb Euroopa Liidu alusväärtustest. Selle kolmeastmeline protsess võib lõpptulemusena viia riigilt hääleõiguse võtmiseni. Nii Ungari kui Poola suhtes on hetkel käimas alles menetluse esimene etapp.