/nginx/o/2018/08/23/11306751t1h8387.jpg)
USA president Donald Trump allkirjastas kolmapäeval määruse, mis võimaldab rakendada karistavaid sanktsioone välismaalaste suhtes, kes sekkuvad Ühendriikide valimistesse.
Trump allkirjastas määruse sanktsioonidest valimistesse sekkumise eest (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA president Donald Trump allkirjastas eile määruse, mis võimaldab rakendada karistavaid sanktsioone välismaalaste suhtes, kes sekkuvad Ühendriikide valimistesse.
Me oleme näinud märke, et mitte ainult Venemaalt, vaid ka Hiinast, ja potentsiaalset võimekust Iraanist ja isegi Põhja-Koreast sekkuda novembris peetavatesse kongressi vahevalimistesse, ütles riiklik luurejuht (DNI) Dan Coats, teatades uuest määrusest.
Määrusega pannakse paika 90-päevane ajaraam välismaalaste ja välisriikide firmade mis tahes tüüpi sekkumise hindamiseks ja kohaste sanktsioonide kohta otsuse langetamiseks. Võimalike sanktsioonide seas on varade külmutamine, keeld äritegevusele ameeriklastega ning USA rahandussüsteemist äralõikamine.
Valgel Majal ja USA rahandusministeeriumil on sellised volitused juba olemas, kuid Coatsi sõnul loob uus määrus automaatse ja ametliku läbivaatamisprotsessi, andes samal ajal presidendile paindlikkuse võimalike vastusammude asjus.
«Me tunnetasime vajalikkust näidata, et president on haaranud sel teemal ohjad,» ütles Valge Maja rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton kolmapäeval.
USA-s peetakse 6. novembril kongressi vahevalimised, mille käigus valitakse ümber terve 435-kohaline esindajatekoja ja kolmandik 100-kohalisest senatist. Valitsusametnikud on öelnud, et on tuvastanud mõned Venemaalt, Hiinast ja teistest riikidest lähtunud katsed valimistesse sekkuda.
«Me kavatseme astuda jõulisi samme meie valimissüsteemide ja -protsessi turvalisuse tagamiseks,» teatas Trump avalduses.
Valimissüsteemidesse sekkumine propagandat ja desinformatsiooni levitades kujutab endast ebatavalist ja erakordset ohtu USA rahvuslikule julgeolekule ja välispoliitikale, sõnas president.
Kriitikute sõnul ei ole Trumpi samm kahe aasta taguse ulatusliku Venemaa sekkumise järel piisvalt karm ja jätab talle liiga suure otsustusõiguse.
Trump lükkas teadaandes tagasi mõtte, et tema võidule 2016. aasta presidendivalimistel aitas kaasa väline sekkumine. «Pole mingeid tõendeid sellest, et mõni välisriik oleks muutnud mõnes USA valimisvõitluses tulemust või häältelugemist,» sõnas ta.
Ühendriikide luurejuhid kuulutasid 2017. aasta jaanuaris, et Vene presidendi Vladimir Putini korraldusel viidi läbi kooskõlastatud häkkimis- ja sotsiaalmeediaga manipuleerimise kampaania eesmärgiga kahjustada presidendivalimistel demokraatide kandidaati Hillary Clintonit ja aidata Trumpi.
Ametist lahkunud eelmise presidendi Barack Obama valitsus kehtestas Moskvale sekkumise eest sanktsioonid ja saatis riigist välja suure arvu Vene luurajaid.
Trump on pärast ametisse astumist korduvalt naeruvääristanud mõtet, et Venemaa teda kuidagi aitas, nimetanud seda libauudiseks, ja hoidunud Putinit kritiseerimast.
Eriprokurör Robert Mueller, kes uurib Venemaa sekkumist ning Trumpi kampaaniameeskonna ja Moskva võimalikku kokkumängu, on esitanud süüdistused valimistesse sekkumises 12 Vene sõjaväeluureteenistuse (GRU) häkkerile.