Eesti saadikud tõid Junckeri kõnest esile euro rolli tugevdamise

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Foto: Reuters/ScanPix

Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud tõid Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kolmapäeval peetud aastakõnest esmajärjekorras esile ambitsiooni euro rahvusvahelise rolli suurendamiseks. 

«Eurole rahvusvahelise positsiooni andmine dollari vastu on muidugi hea kavatsus ja seda oleks vaja teha, aga kuidas seda praktikas läbi viia, see on muidugi teine asi,» ütles Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liige Tunne Kelam BNSile. 

«See on loogiline, kui vaadata Euroopa Liidu majandusruumi suurust, jõukust, kui suur on EL-i osa rahvusvahelises kaubanduses,» märkis sama teema kohta ka Euroopa Liberaalide ja Demokraatide (ALDE) fraktsiooni liige, reformierakondlane Urmas Paet. «Aga selle eeldus on, et usaldus euro vastu peab rahvusvaheliselt kasvama, sest euro on uus rahaühik võrreldes dollariga,» leidis Paet. «Ja teine eeldus on, et kõiki reegleid Euroopa sees täidetaks, et hoida eurot stabiilsena - avaliku sektori laenukoormus riigiti ja eelarvedefitsiidi reeglid,» lisas ta. 

Paedaga nõustus ka tema fraktsioonikaaslane, Keskerakonna liige Yana Toom. «Kui me suudame dollariarveldusi vältida, siis see teeb meid palju kindlamaks,» ütles Toom BNSile. Aga ka tema rõhutas vajadust hoida eurotsoon ise korras.  «Selleks, et olla tugevad, peab meil olema mingi üldine maksuraamistik, reeglistik, mitte, et igaüks teeb nagu jumal juhatab,» tõdes  ta.

Ka Roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsiooni liige Indrek Tarand tõi Junckeri kõnest esile euro kui maksevahendi globaalse tugevdamise, kuid ta leidis, et siis peaks Euroopa Liit asuma ühtlustama ka liikmesriikide eelarvepoliitikat.  «Sealt jäi minu jaoks puudu see, et kui meil on ühine monetaarpoliitika, siis seda saab teostada tugevalt ja globaalselt ainult siis, kui meil on ka ühine fiskaalpoliitika. Mis tähendab, et kütuse ja elektri ja Läti aktsiisid tuleb ühtsustada - siis ei teki riikidel probleeme,» ütles Tarand.  

Sotsiaaldemokraat Ivari Padar tõi kõnest välja võimalike Euroopa-üleste maksude  teema. «Komisjon tahab mõnede üle-Euroopaliste maksudega välja tulla - sealhulgas siis suurte digiettevõtete maksustamine, kes oma kasumi teenivad Euroopas,» rääkis Padar. Teiseks viitas ta Junckeri kõnes välja toodu plaanidele plastiku kasutamist radikaalselt piirata. «Minu jaoks seostub see üle-Euroopaliselt rohkem kontsentreeritud taara ja plastiku käitlemisega,» ütles Padar ja viitas Eesti puhul Lätist toodud taara probleemile. «Ega seda teisiti paika ei saa, kui sel asjal on hind. Ja see, et kui Euroopa Komisjon tuleb selliste asjadega veel enne valimisi välja, on kena,» leidis Padar. 

Mitu Eesti saadikut märkis ära ka välispoliitika ning sellega seoses võimalike enamushääletuste kasutamise, mida Juncker oma kõnes pakkus.

«Lissaboni lepingu kaotatud aare ehk kvalifitseeritud häälteenamuse artikli senisest sagedasem kasutamine - mina olen seda alati pooldanud,» teatas Tarand, kes viitas ajaloost teada Poola riigi hukule, mis ei suutnud teha riigi säilimiseks vajalikke otsuseid, kuna riigi parlamendis oli ühehäälsuse nõue.

«Enamushääletus Ülemkogus - see võimalus on olemas, aga seda pole kunagi rakendatud. Aga seda tuleb muidugi teha, sest me otsime konsensust nii pikalt, et teised on juba ammu meist ees. Kui Euroopa tahab olla arvestatav tegija maailmakaaardil, siis muidugi me peame olema kiiremad - siin muud võimalust ei ole,» leidis ka Toom. 

«Enamushääletuse idee ei ole uus - ma arvan, et seda tulekski rohkem rakendada , aga peab olema  väga ettevaatlik, mis valdkondades. See tuleb väga täpselt ennne üle vaadata,» leidis Paet. Tema hinnangul jääb praegu Euroopa Liidul puudu välispoliitilisest ambitsioonist ning siin ei pakkunud tugevat visiooni ka Juncker.

Ka Kelam oli välispoliitika teema osas kriitiline. «Venemaad Junker ei maininud kordagi, tähendab välispoliitline sihiasetus oli väga ebamäärane. Hiinat mainis vaid kord - seoses sellega, et EL-i maad ei saavutanud ÜRO Inimõigustenõukogus Hiina osas üksmeelt,» märkis Kelam. 

Paet ja Padar mainisid Junckeri kõnest ka migratsiooni teemat.

«Et Euroopa Liit peab püüdlema selles suunas, et oleks juhitud immigratsioon - immigratsioon, mis ongi tekitanud ju palju poliitilist emotsiooni ja võbelust - et see oleks mitte iseoolu teed kulgev asi, vaid võimalikult juhitud,» edastas Paet kõnes esitatud mõtet.

«Aafrika ja migratsiooniteema on, jääb ja süveneb. See on fakt. Mis on sellele adekvaatne lahendus - Aafrika enda edendamine, et inimestel oleks tööd ja leiba kodu ning ei oleks himu seal jalga lasta. Et Aafrikat ei vaadataks ainult kui saajat, vaid seda hakatakse käsitlema rohekm partnerina. Minu meelest on see hea lähenemine, ehkki pikaajaline,» rääkis Padar. 

Paet leidis veel, et Juncker kutsus ohjeldama ülemäärast kriitikat Euroopa Liidus. «Emotsionaalselt pean oluliseks seda, et ta ütles, et kogu selle poliitilise võitlusega Euroopas, näiteks kogu selle viha ja kurjusega võitlemisega on mindud liiga kaugele, et siin tuleb tõmmmata hoogu maha,» rääkis Paet. 

«Mis mulle jäi kõrva, oli kolmandate riikide surve Euroopa valimistesse. Ta markeeris selle asja ära, et Euroopa Komisjon tahab siin olla resoluutne ja see on hea,» ütles Padar.

Kelam, Toom ja euroskeptiline ALDE saadik, reformierakondlane Igor Gräzin leidsid siiski kõnest mõndagi kritiseerimist väärivat.

«Üldiselt ma heidaks talle ette vähest konkreetsust, sest väga palju oli üldsõnalisi kavatsusi. Ma ütleksin, et palju on häid kavatsusi, aga kuidas neid ellu viia - see on Euroopa Liidu suurim küsimus,» tõdes Kelam.

«Ausalt öeldes ma ei saa aru kolleegide vaimustusest, sest minu meelest oli see väsinud inimese kõne. Midagi innustavat ma seal küll ei kuulnud,» leidis Toom.

«Midagi uut sealt ei tulnud, minu jaoks oli väga muret tekitav see, mis ta jättis rääkimata - ta ei rääkinud Euroopa Liidu tänasest olukorrast,» leidis ka Gräzin, kes võrdles Junckeri juttu kauni muusikaga. «Ma saan aru, et head heliplaaati - »Ilusal sinisel Doonaul« - võib kuulata lõpmatuseni. Järelikult ka Junckeri juttu võib kuulata lõpmatuseni,» ütles Gräzin. 

«Mind rabas, et Komisjoni presidendi tasemel ei olda asjadega kursis. Alles eile öeldi (Europarlamendis ühe saadiku poolt - BNS) Ungari valitsusjuhi kohta, et ta on rämps. See on rünnak riigi suveräänsusele. Eile toimus üliterav rünne Austria vastu tema eesistumise pärast ja siis tuleb  tore Juncker ja ütleb - noh oleme nii-naa-kolmat moodi. Ma arvan, et paljudele valmistas Juncker pettumuse. Aga paadunud euroskeptikuna ütleksin - mis te mehest ootasite, ta ongi selline!» tõdes Gräzin.