«Eesti keele säilimine Siberis on kõva sõna!»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Enam kui sajand tagasi Eestist välja rännanute teema paelus Ilja Lotkinit niivõrd, et ta kirjutas sellest ka doktoritöö.
Enam kui sajand tagasi Eestist välja rännanute teema paelus Ilja Lotkinit niivõrd, et ta kirjutas sellest ka doktoritöö. Foto: Jaanus Piirsalu

Siberi eestlased on teistmoodi – nad on avatumad kui Eestimaa eestlased, leiab Ilja Lotkin, ainus doktorikraadiga Eesti väljarändajate ajaloo uurija Venemaal.

«Nagu üks siinne vanem eestlane mulle rääkis: siin võisin naabri juurde minna, kaks-kolm tundi niisama juttu ajada ja ööseks ka veel jääda, aga Eestis läksin venna juurde ja ta küsis kohe: miks sa tulid?» naerab Omski riiklikus transpordiülikoolis töötav Lotkin (52). Omski oblasti eestlased on olnud tema peamised uurimisobjektid juba 30 aastat. «Aga see on muidugi stereotüüp, et eestlased on aeglased. Siberi eestlased räägivad kiiremini kui venelased.»

1984. aastal Omski ülikooli etnograafiat õppima läinud Lotkinilt küsis kursusejuhendaja esimesel kursusel, mis teemaga ta tegeleda tahab, ning pakkus samas välja: meil elavad oblastis lätlased, eestlased ja leedulased, kas sa neid ei taha uurida? Esimest korda juba lapsena koos emaga Eestis käinud Lotkin teadis eestlasi ning võttis ettepaneku vastu. Lõpuks tegi ta 19. sajandil ja 20. sajandi algul Siberisse väljarännanud eestlastest koguni doktoritöö.

Tagasi üles