Ema Teresa õed hoiavad Eesti alkohoolikuid päästes ranget joont (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Õde Nelena on Halastuse Misjonäride Ordu ridadesse kuulunud 28 aastat ja tegelenud abivajajatega kõikjal Euroopas. Eestis on ta näinud, kuidas külmal ajal meelt parandada lubanud mehed soojade saabudes taas jooma hakkavad.
Õde Nelena on Halastuse Misjonäride Ordu ridadesse kuulunud 28 aastat ja tegelenud abivajajatega kõikjal Euroopas. Eestis on ta näinud, kuidas külmal ajal meelt parandada lubanud mehed soojade saabudes taas jooma hakkavad. Foto: Liis Treimann

Ligi 30 aastat on Lõuna-Indiast pärit Halastuse Misjonäride ordu ehk Ema Teresa õde Nelena oma ordu lihtsas sinivalges saris teeninud puudust kannatavaid eurooplasi. Itaalias, Poolas, Venemaal, Gruusias, Armeenias, Ukrainas ja nüüd Eestis. «Halastuse misjonärid ei vali, meid saadetakse,» ütleb ta vastuseks küsimusele, millest selline riikide valik. «On aeg, mille vältel sa saad valida, kas tahad olla õde või mitte.»

Koos õde Nelenaga töötab Tallinnas, nende Ristiku tänava keskuses veel kolm sama ordu liiget: kaks indialannat ja üks poolatar. Nagu Ema Teresa õed kõikjal üle maailma, elavad nemadki kõik koos ühes ruumis, keskuse teisel korrusel asuvas konvendiosas.

Kui õde Nelena esimest korda Euroopasse saadeti, oli ta 19-aastane ja alles oma formatsiooni alguses ehk kaugel viimastest tõotustest jääda orduga surmani. «Ma ei teadnud, kus see koht asub, aga teadsin, et see on Jumalale lähemal,» meenutab ta.

Tagasi üles