Vene õigeusukirik hoiatas Ukrainaga suhete halvenemisel vägivalla eest

Vene õigeusukiriku sinod. Foto: Sputnik/Scanpix

Vene õigeusukirik teatas, et ei võta enam osa Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi struktuuridest ning et Ukraina kiriku soov lüüa Moskvast lahku võib tuua kaasa vägivallapuhangu kahe usulahu vahel.

Vene õigeusukiriku püha sinod kohtus reedel arutamaks vastust Istanbulis baseeruva oikumeenilise patriarhaadi otsusele saata Ukrainasse kaks piiskoppi. Seda nähakse sammuna Ukraina õigeusukiriku iseseisvumise suunas.

«Kui [Moskva patriarhaat] näeb kirikut agressorina, kui sellelt võetakse juriidilised õigused, siis võime oodata kõike: et skismaatikud haaravad kontrolli suurte kloostrite nagu Kiievi-Petšerski ja Potšajevi üle,» sõnas Moskva õigeusu kiriku välissuhete esimees metropoliit Ilarion intervjuus kanalile RT.

«Siis, loomulikult, kaitseksid õigeusklikud neid pühasid paikasid ja järgneda võib veresaun,» lisas metropoliit.

Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi Bartholomeos I otsust Ukrainasse piiskopid saata  kritiseeriti tugevalt Moskva õigeusukiriku ridades.

«Sisuliselt on see suhete lakkamine. Tuues näite ilmalikust elust, on see samaväärne diplomaatiliste sidemete katkestamisega,» sõnas Ilarion.

Ukraina õigeusukiriku juht metropoliit Onufri teatas pühale sinodile videopöördumise kaudu, et Bartholomeos I saadetud eripiiskopid on Ukrainasse jõudnud ning loonud kontaktid Ukraina õigeusu kirikuga.

Kreml on öelnud, et jälgib olukorda tähelepanelikult ja on vastu igasugustele lõhedele õigeusu kiriku sees.

«Loomulikult on Moskva ja kogu õigeusu maailma ainus eelistatav stsenaarium ortodoksse maailma ühtsuse säilitamine,» sõnas Kremli kõneisik Dmitri Peskov.

Krimmi patriarhaat eraldus Moskvast pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1992. aastal. Selle iseseisvuspüüded said hoogu juurde Krimmi annekteerimise järel 2014. aastal.

Ukraina võimud süüdistavad Moskva õigeusukirikut Ukrainas Kremli poliitilise mõju esindamises.