/nginx/o/2018/09/17/11424722t1hd05e.jpg)
Skopjes visiidil viibiv USA kaitseminister James Mattis taunis Venemaa katseid kasutada oma raha ja mõju opositsiooni toetamiseks eelseisval Makedoonia rahvahääletusel, mis võib sillutada teed riigi liitumisele NATO-ga.
Mattis taunis Moskva mõjukampaaniat Makedoonias (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõtlen rahvale, kelle elu võivad muuta majanduslikud võimalused ja julgeolekualased (sidemed) 30 demokraatliku riigiga. Arvan, et on väga tähtis, et neil on need võimalused olemas,» ütles Mattis teda Skopjesse viinud lennukil.
«Samas on see meie Makedoonia sõprade otsus. Olenemata sellest, mis teed nad lähevad, on teada, et me järgime seda,» lausus ta.
Mattis kohtus Makedoonia kaitseministri Radmila Šekerinskaga ja peaminister Zoran Zaeviga, kes nimeleppe Kreekaga sõlmis.
Kohtumise järel teatas Mattis plaanist, mille alusel Washington ja Skopje laiendavad küberjulgeolekukoostööd, et nurjata pahatahtlikud kübertegevused, mis ähvardavad riikide demokraatiaid.
Venemaa on vastu NATO laienemisele Ida-Euroopas ja Balkanil. Washington süüdistab Venemaad desinformatsioonikampaania pidamises Makedoonias läbi sotsiaalmeedia. Washingtoni sõnul ärgitab Venemaa makedoonlasi hääletusest eemale hoidma.
«Me ei taha näha Venemaad tegemas seal seda, mida nad on üritanud teha niivõrd paljudes teistes riikides,» ütles Mattis.
Lisaks süüdistas ta Venemaad mõnede poliitiliste gruppide mõjutamises rahaliste annetustega. «Pole kahtlust, et nad edastasid raha ning et nad teostavad laiemat mõjukampaaniat,» lisas minister.
USA kaitseministeeriumis Venemaa ja Kesk-Euroopa asjade osakonda juhtiv Laura Cooper süüdistas Moskvat valijate äraostmises, et nad ei osaleks referendumil, ning venemeelsete organisatsioonide toetamises rahaliselt.
«Nad lendavad nüüd peale desinformatsiooni ja teiste pahatahtlike mõju vormidega, eesmärgiga üritada muuta Makedoonia rahva meelt,» lausus Cooper ajakirjanikele. «Käib mõjukampaania, et inimesi ära osta ja üritada toetada venemeelseid organisatsioone.»
Makedoonia meedia, eriti peamised telekanalid, juhivad nimemuutust toetavat kampaaniat. Esialgu tundub, et makedoonlased kiidavad nimemuutuse heaks.
Makedoonlased hääletavad 30. septembril selle üle, kas muudavad riigi nime Põhja-Makedoonia Vabariigiks.
Nimemuutus on osa juunis sõlmitud leppest Kreekaga, mis on seni nimevaidluse tõttu takistanud Makedoonia püüdlusi saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.
Ateena ei taha, et naaberriigi nimi oleks Makedoonia, sest Kreekal on samanimeline põhjaprovints. Sellest lähtuvalt arvab Ateena, et Skopjel on Kreekale territoriaalseid pretensioone ja üritab omastada Kreeka kultuuripärandit.
Makedoonia põhiseaduse alusel on referendum nõuandev. See tähendab, et kui nimemuutmise pooldajad jäävad peale, liigub otsus parlamenti, kus selle jõustumine vajab kahe kolmandiku parlamendisaadikute toetust.