Tšehhist sai Euroopa Liidu eesistujamaa

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jürgen Tamme
Copy
Pidutsevad tšehhid tervitamas uut aastat, mis Tšehhi jaoks tähendab esimesel kuuel kuul ka Euroopa Liidu eesistujamaa ülesannete täitmist.
Pidutsevad tšehhid tervitamas uut aastat, mis Tšehhi jaoks tähendab esimesel kuuel kuul ka Euroopa Liidu eesistujamaa ülesannete täitmist. Foto: Reuters / Scanpix

Tšehhi Vabariik võttis uue aasta esimesel päeval Prantsusmaalt üle Euroopa Liidu eesistujamaa ülesanded.


2004. aastal ELi liikmeks saanud Tšehhi peaministri Mirek Topolaneki sõnul peab Tšehhi hakkama otsima diplomaatilisi võimalusi Venemaa ja Ukraina gaasitüli ning Lähis-Ida konflikti lahendamiseks, vahendas AFP vastse eesistujamaa ees seisvaid ülesandeid.

«Me organiseerime Euroopa Liidu missiooni, mida hakkab juhtima (välisminister) Karel Schwarzenberg,» lisas Topolanek, kelle sõnul osalevad missioonil ka Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner, Rootsi välisminister Carl Bildt, euroliidu välispoliitika juht Javier Solana ja ELi välissuhete volinik Benita Ferrero-Waldner.

2009. aasta esimesel poolaastal ELi eesistujamaa kohustusi täitva Tšehhi peamiseks prioriteediks on Lissaboni lepingu rakendamine. Seda vaatamata asjaolule, et Tšehhi on seni ainus ELi liikmesriik, mis pole alustanud reformilepingu ratifitseerimisprotsessi. Tšehhi parlament asub Lissaboni lepingut arutama taas 3. veebruaril.

Parlamendi otsusest olenemata on euroskeptiline president Václav Klaus ähvardanud ratifitseerimisseadusele mitte alla kirjutada, sest see on tema hinnangul vastuolus Tšehhi suveräänsusega.

Klaus on Tšehhi eesistumisaega korduvalt nimetanud «tähtsusetuks» ning kasutanud enda kirjeldamisel ka väljendit «Euroopa viimane dissident». Oma uusaastakõnes oli Klaus aga leplikum ja nimetas ELi eesistumisaega võimaluseks ühenduse poliitikat mõjutada.

«Me soovime aidata ELil saada tõeliselt demokraatlikuks ruumiks, kus poliitiline otsusetegemine on kodanikule võimalikult lähedal, kus poliitikud peavad vastutama kodanike ees ning kus iga poliitikut saab tõhusalt kontrollida,» lisas Klaus.

Tagasi üles