Kolm aastat uurimist: saladuslik Londoni kassimõrvar paljastati

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Rebane Suurbritannias Lõuna-Londonis.

FOTO: DYLAN MARTINEZ / REUTERS/Scanpix

Suurbritannia loomaarmastjaile oli see üks kaasaja haaravamaid mõrvamüsteeriume.

Jaht tapjale algas 2015. aasta septembris, kui Lõuna-Londonist Croydoni piirkonnast saabusid politseile teated kassilaipadest, pead ja sabad eemaldatud.

Tapja nimetati meedias Croydoni Kassirappijaks ja kohalike seas süvenes hirm, et tegu võib olla sarimõrvariga, kes jahib oma järgmist ohvrit.

Pea kolm aastat hiljem - surnud kasside ja kahe jänese lahkamiste, ekspertiiside, DNA testide ning videosalvestiste analüüside järel - kuulutas politsei, et sündmuste taga ei olnud inimene. Nende hinnangul pani teo toime hoopiski mõni rebane või muu väike kiskja.

Juhtumi algne meediakajastus julgustas inimesi sarnastest sündmustest politseid teavitama. Asja asus uurima väike rühm loomaeksperte ja politseinikke, kes lootsid aina suureneva laibahunniku valgusel avastada mõrvari käitumismustri.

Juurdlus sai nimeks Operation Takahe ja loomaarmastajad pakkusid ühel hetkel mõrvari tabamiseni viiva info eest 10 000  naela (11 000 eurot).

Levisid spekulatsioonid, et rapitud loomad võisid olla osa mõnest saatanlikust rituaalist või mõrvarile võib ühel hetkel loomadest väheks jääda.

Eksperdid uurisid 2016. aastal 25 surnud kassi ning kuus neist juhtumitest kuulutati kahtlaseks. «Surma põhjus oli löögitrauma, näiteks löök sõidukilt. Looma laipa moonutati pärast surma ja mõned neist vigastustest põhjustas terav ese,» seisis raportis.

Läinud neljapäeval aga teatas politsei, et juhtum lahendati täna turvakaamerate salvestistele. «Mingeid tõendeid selle kohta, et inimesed surmadega seotud olid, ei leitud ühelgi juhul. Polnud pealtnägijaid, käitumismustrit ega muid tõendeid, mis viidanuks inimesele. Kolmel juhul, kui meieni jõudis turvakaamera video, nägime rebaseid kassikorjuseid või korjuste tükke kandmas,» teatas politsei.

Loomade pääste- ja rehabilitatsioonikeskust Snarli aga üllatas teadaanne. «Meie hinnangul viitab meie poolt kolme aasta jooksul kogutud materjal inimeste osalusele. Meie hinnangut toetab ka ekspertide arvamus.»

Tagasi üles