Euroopa Komisjon kaebas Poola kohtusse

Poola ja Euroopa Liidu lipud meeleavaldusel.

FOTO: Agencja Gazeta / Reuters / Scanpix

Euroopa Komisjon teatas täna, et kaebab Poola valitsuse seoses riigi ülemkohtu sõltumatuse väidetava rikkumisega Euroopa Kohtusse.

«Euroopa Komisjon otsustas täna kaevata Poola Euroopa Liidu Kohtusse, sest Poola uue ülemkohtu seadusega rikutakse kohtute sõltumatuse põhimõtet, ning paluda Euroopa Kohtul rakendada kuni kohtuotsuse tegemiseni ajutisi meetmeid,» teatas komisjon.

Poolat on süüdistatud seoses kohtusüsteemi reformiga lääne demokraatlike standardite rikkumises. Euroopa Komisjoni hinnangul on Poola ülemkohtu seadus ühitamatu Euroopa Liidu seadustega, kuna õõnestab kohtuvõimu sõltumatuse põhimõtet.

Poola uue ülemkohtu seadusega langetatakse ülemkohtu kohtunike pensioniiga 70-lt 65-le eluaastale, mistõttu on oht, et 72st ülemkohtu kohtunikust sunnitakse 27 pensionile minema. Selle meetme tulemusena peaks pensionile minema ka ülemkohtu esimees, kelle Poola põhiseaduses sätestatud kuueaastane ametiaeg lõppeks seega enneaegselt, tõdes komisjon.

3. aprillil 2018 jõustunud seaduse kohaselt antakse kohtunikele võimalus taotleda, et Poola president nende ametiaega pikendaks. Pikendamine on võimalik kolmeks aastaks ja seda saab ühe korra uuendada. Presidendi otsuse jaoks ei ole aga kehtestatud selgeid tingimusi ja seda ei ole võimalik taotluse tagasilükkamise korral kohtulikult läbi vaadata.

Pole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega

Poola ametivõimud on pakkunud ainsa kaitsemeetmena välja mittesiduva konsultatsiooni Poola kohtute nõukoguga, mille uus koosseis on ametisse määratud vastuolus kohtusüsteemi sõltumatust käsitlevate Euroopa standarditega.

Euroopa Komisjon jääb seisukohale, et Poola ülemkohtu seadus ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sest see õõnestab kohtute sõltumatuse põhimõtet, sealhulgas kohtunike ametist tagandamise keelu põhimõtet, ja seetõttu ei täida Poola oma kohustusi, mis tulenevad Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõikest 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47.

Euroopa Komisjon saatis käivitatud rikkumismenetluse raames Poola ametivõimudele 2. juulil 2018 ülemkohtu seadust käsitleva märgukirja ja 14. augustil 2018 põhjendatud arvamuse. Poola ametivõimudelt mõlemale kirjale saadud vastusega ei suudetud komisjoni õiguslikke kahtlusi hajutada, tõdes komisjon täna.

Poola ülemkohtu kohtunike uue pensionile jäämise korra rakendamist kiirendatakse ja seoses sellega tekib oht, et kahjustatakse tõsiselt ja pöördumatult Poola kohtute sõltumatust ning ühtlasi Euroopa Liidu õiguskorda. Liikmesriikide kohtute sõltumatus on oluline, et riigid saaksid teha õigusalast koostööd, ning eelkõige, et toimiks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 267 sätestatud eelotsustaotluste mehhanism.

Poola valitsus pole Komisjoni kriitikaga varem nõustunud ning kinnitab, et kohtureformi seaduste näol on tegu Nõukogude perioodist pärit õigussüsteemi korrastamisega.

Poola opositsioon süüdistab omakorda praegust valitsust selles, et kohtureformi eesmärgiks on võimuerakonna Õigus ja Õiglus positsioonide tugevdamine ja kinnistamine.

Komisjon on liikunud edasi rikkumismenetluse järgmisse etappi ja otsustanud anda asja Euroopa Liidu Kohtusse. Komisjon on ka otsustanud paluda Euroopa Kohtul määrata ajutised meetmed, millega taastada Poola ülemkohtus olukord, nagu see oli enne 3. aprilli 2018, mil vaidlusalused uued seadused vastu võeti. Samuti on komisjon otsustanud taotleda Euroopa Kohtult asja menetlemist kiirendatud korras, et saada võimalikult kiiresti lõplik kohtuotsus.

Artikkel 7

Euroopa Komisjon käivitas juba eelmise aasta detsembris samal teemal Poola suhtes niinimetatud artikkel 7 menetluse, leides, et valitsuse käivitatud reformid seavad riigi õigussüsteemi sõltumatuse kahtluse alla.

Artikkel 7 menetlus algatatakse, kui riik taganeb Euroopa Liidu alusväärtustest. Selle kolmeastmeline protsess võib lõpptulemusena viia riigilt hääleõiguse võtmiseni. Tänaseks on samasugune menetlus algatatud ka Ungari suhtes. Mõlema riigi suhtes on hetkel käimas alles menetluse esimene etapp ning reaalsete karistusmeetmete kohaldamine on ebatõenäoline. 

Artikli 7 lõike 1 kohaselt saab Euroopa Liidu Nõukogu teha liikmesriigile ametliku hoiatuse. Selleks on vaja, et otsuse poolt oleks 28 liikmesriigist 22. Kui hoiatus aga tulemust ei anna, annavad artikli 7 lõiked 2 ja 3 võimaluse erinevateks karistusmeetmeteks, sealhulgas ka hääleõiguse peatamiseks. Samuti on võimalik kärpida liikmesriiki suunatud Euroopa Liidu toetusi.

Kuna artikkel 7 lõige 2 eeldab liikmesriikide ühehäälset otsust, siis on selle kasutamine ebatõenäoline. Ungari teatas juba pärast Euroopa Komisjoni detsembris tehtud otsust, et komisjoni samm rikub Poola suveräänsust ning Budapest plaanib vetoõigust kasutada. 

Samas eeldab artikkel 7 lõige 2 liikmesriikide ühehäälset otsust ning näiteks Ungari teatas juba vahetult pärast Euroopa Komisjoni detsembrikuist otsust, et Komisjoni samm on vastuvõetamatu ja rikub tõsiselt Poola suveräänsust ning seetõttu on Budapestil kavas õigel hetkel oma vetoõigust kasutada.

Visegradi neliku riigid - Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia - on tekitanud ringkaitse ning üksteist Euroopa Liidu institutsioonidega tekkinud erimeelsustes toetanud. 

Tagasi üles