/nginx/o/2018/09/25/11444381t1h3a0e.jpg)
Rootsi paremtsentristlik opositsioon ja paremäärmuslased kukutasid peaminister Stefan Löfveni täna parlamendis korraldatud umbusaldushääletusega.
Rootsi parlament kukutas peaminister Löfveni (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaaldemokraadist Löfveni vastu hääletas 204 saadikut 349st, teda toetas 142 saadikut. Löfveni toetuseks andsid hääle sotsid, Rohelised ja Vasakpartei. Tema vastu hääletasid Moderaadid, Keskpartei, Kristlikud Demokraadid ja Rootsi Demokraadid.
«Täna teeme seda, mida lubasime enne valimisi,» ütles Moderaatide juht Ulf Kristersson parlamendile enne hääletust. «Alliansi jaoks on selge, et Rootsi vajab uut valitsust,» lisas ta.
Rootsis 9. septembril toimunud valimised andsid 143 kohta neljast parteist koosnevale Alliansile ning 144 kohta vasaktsentristide blokile ehk sotsiaaldemokraatidele, Rohelistele ja Vasakparteile. Valimiste järel ei saanud kumbki suur blokk parlamendienamust ja neid jäi lahutama vaid üks parlamendikoht. Rootsi Demokraatide saagiks jäi 62 parlamendikohta.
Samas on paremtsentristlik Allianss rõhutanud, et Vasakpartei ei kuulu ametlikult valitsusse ning seetõttu ei peaks neid lugema vasaktsentristliku bloki osaks. Seni juhtis Löfven vähemusvalitsust, mis võis loota parlamendis ka Vasakpartei toetusele.
Alliansil oleks oma jõududega peaministri tagandamiseks häältest puudu jäänud, aga selles küsimuses ulatas paremtsentristidele abikäe parempopulistlik erakond Rootsi Demokraadid.
Rootsi Demokraadid saavutasid valimistel kolmanda tulemuse ning nende edu ei saa ignoreerida ka teised erakonnad. Sellest lähtuvalt on mõned paremtsentristide blokki kuuluvad poliitikud avaldanud soovi teha koostööd Rootsi Demokraatidega.
Samas on Keskpartei ja Liberaalne Partei selgelt öelnud, et lahkuvad Alliansist, kui Moderaadid või Kristlikud Demokraadid peaksid Rootsi Demokraatidega näiteks immigratsiooni osas kokkuleppe sõlmima, et parlamendis populistide toetust võita.
Täielikult pole maha maetud ka võimalus, et Allianss jõuab sotsidega kokkuleppele suurtes poliitilistes küsimustes nagu näiteks riigieelarve osas.
Mis saab edasi?
Nüüd peab parlamendispiiker Andreas Norlén paluma mõne teise erakonna liidril valitsus kokku panna. Norlén alustab parteijuhtidega kõnelusi uue valitsuse moodustamiseks neljapäeval. Spiiker võib üritada valitsust moodustada neli korda. Kui ta ebaõnnestub, tuleb korraldada uued valimised.
Löfven ei pea siiski päevapealt tööst loobuma, tema ülesandeks on juhtida ajutist valitsust, mis on ametis kuni uue peaministri leidmiseni.
Löfven kinnitas ka ajakirjanikele pärast hääletust, et on valmis peaministrina edasi tegutsema juhul, kui spiiker seda palub. Löfveni sõnul tahaks ta pidada läbirääkimisi ka teise poliitilise leeriga, et leida parteiüleseid kompromisse.
«Minu sooviks on riiki peaministrina edasi teenida. Tahan juhtida valitsust, millel on Rootsi parlamendis lai toetus, et me saaksime jätta blokipoliitika minevikku ning viia riiki edasi,» teatas Löfven.
Võitlus spiikrikoha nimel
/nginx/o/2018/09/25/11444605t1hbc16.jpg)
Eile kinnitati Moderaatide liige Norlén spiikriks suuresti tänu paremäärmuslaste toetusele. Kuigi hääletus oli anonüümne, siis teatasid Rootsi Demokraadid, et kavatsevad Moderaatide kandidaati toetada. Vastu lootsid nad tõenäoliselt saada Moderaatide toetust oma kandidaatidele.
Siiski ei suutnud Rootsi Demokraatide kandidaat Björn Söder asespiikri kohta omale haarata. Tavaliselt läheb teise asespiikri koht suuruselt kolmandale blokile või erakonnale, kelleks praegusel juhul on Rootsi Demokraadid.
Seni ametis olnud Söderit edastas hääletusel Vasakpartei kandidaat Lotta Johnsson Fornarve, kellest sai teine asespiiker. Kolmandaks asespiikriks valiti Keskpartei Kerstin Lundgren.