Soome ekspert: Turu saarestiku operatsioon oli mõeldud GRU tegevuse peatamiseks
Ekspert: Venemaa suudaks soovi korral Ahvenamaa kahe tunniga hõivata

Säkkiluoto saar.

FOTO: Kuvatõmmis/Google maps

Soome ajalehele Iltalehti Turu saarestikus toimunu kohta kommentaari andnud anonüümse kaitseeksperdi sõnul valmistub Venemaa sõjaliseks operatsiooniks saarestikus ning suuroperatsiooni eesmärgiks oli Vene sõjaväeluure (GRU) sõjalise tegevuse lõpetamine.

Soome keskkriminaalpolitsei on jätnud vastamata mitmetele olulistele küsimustele seoses Turu saarestikus toimunud suuroperatsiooniga, milles osalesid politsei kõrval ka piirivalve ja kaitseväe üksused.

Keskkriminaalpolitsei sõnul oli tegu kõigest majanduskuritegude uurimisega, aga ametliku selgituse osas on õhus küsimused ning seda versiooni ei peeta usutavaks. Arvatakse, et majanduskuriteo uurimine on vaid ettekäändeks suurema operatsiooni teostamiseks. Äärmuslikel juhtudel on politseil õigus anda välja otseselt eksitavat informatsiooni, et operatsiooni kaitsta.

Sündmuste selgitamiseks tegi Iltalehti intervjuu anonüümseks jääda soovinud Soome eksperdiga, kes on hästi kursis Läänemere julgeolekuolukorraga. Tema sõnul toimus saarestikus riiklikul tasemel operatsioon, mille eesmärgiks on välja juurida GRU tegevus.

Tema hinnangul võib Venemaa valmistuda Läänemerel peetavaks avalikuks sõjaks, kus oletatavate vastastena nähakse just NATO riike.

Eksperdi sõnul võib Soome poliitiline juhtkond tegutsema asuda, sest Venemaa tegevus kinnisvaraga seotud tehingutega pole viimasel ajal olnud Soome kontrolli all ning sellega on proovile pandud soomlaste turvatunne.

«Kaitseväe luureükskus ja kaitsepolitsei on seda lugu jälginud ja nüüd tuli keskkriminaalpolitsei vihmavarjuoperatsiooniga kaasa,» selgitas ekspert.

Tema andmete kohaselt andis Soome riik operatsiooni politseile, tehes sellest tsiviilkriminaalõigusliku juhtumi. Tänu sellele on Soomel võimalik oma riigi õigussüsteemi toel mustade ehitusprojektide vastu võidelda ilma, et sellest saaks rahvusvaheline poliitiline kriis.

Ahvenamaa hõivamine

Eksperdi hinnangul on saarestikku lisaks helikopterite maandumispaikadele ja süvasadamatele ehitatud punkreid, kuhu Venemaa saaks kriisiolukorraks ladustada relvi ja laskemoona. Põhjuseks saarestiku strateegiline positsioon olukorras, kus Venemaa võib sattuda sõjalisse konflikti NATOga.

«Kui olukord areneb nii, et Venemaa on sunnitud kindlustama oma laeva- ja lennuliiklust Kaliningradi, saab Venemaa jaoks vältimatuks Soome ranniku, Ahvenamaa või mõlemate hõivamine,» väitis ta.

Eksperdi sõnul tähendaks sõda Läänemerel, et Venemaal tuleks blokeerida laeva- ja lennuliiklus ning kriisi korral üritataks takistada Soome varustuse toimetamist saarestikust Ahvenamaale ja Läänemerele. Tõenäoliselt võtaks Soome kasutusele näiteks Tallink Silja või Viking Line'i parvlaevad, et oma vägesid liigutada.

Ekspert kahtlustab, et venelaste omandusse läinud kinnistud võivad olla väikesed tugipunktid, mille kaudu proovitakse halvata Soome laevaliiklus.

«On olnud eesmärk sinna relvi, rakette ja tõenäoliselt mingeid püünismiine viia. Ei ole vaja muud, kui uputada osaliselt üks suur reisilaev, nii et tekk jääks pinnale. Siis ei sõida ükski laev seda laevateed pidi kuhugi,» ütles ekspert.

Tema hinnangul suudaks Venemaa Ahvenamaa soovi korral umbes kahe tunniga hõivata. Vene eriväed (spetsnaz) teeksid Soomest või Rootsist dessandi, olles relvad konsulaadist saanud. Selle järel oleks umbes bussitäis eriväelasi võimelised Ahvenamaa lennujaama 15 minutiga oma kontrolli alla võtma.

Sellele järgneks eksperdi hinnangul transpordilennukite õhkutõus Peterburist, mis tähendaks, et kahe tunniga suudetaks dessantväelased Ahvenamaale toimetada.

Anonüümne ekspert usub, et Turu saarestiku haarang oli suuresti seotud Vene erivägede tegevusega. Samuti usub ta, et sellised kohad on ehitatud ka mujale Soome rannikuvetesse.

Kriisiks valmistumine

Saaristomerel toimub ka ohtralt riikidevahelist luuretegevust. Ekspert usub, et Vene luure sihtmärgiks on Soome ja ülejäänud Euroopa vaheline andmesidekaabel. Samas ei usu ta spekulatsioonidesse, mille kohaselt tegutsevad Soome ranniku lähedal väikesed allveelaevad, sest Soome kontrollib oma vetes toimuvat hoolikalt.

Ta usub, et Venemaa valmistub suhete teravnemiseks NATOga ning nende jõudmiseks kriisi äärele. Eksperdi hinnangul on Soome suhtunud Venemaa rahumeelsusesse liiga lootusrikkalt, lubades ehitustegevust aastate jooksul, ehkki sellest on aastaid teatud.

Eksperdi arvates räägib Soome majanduskuritegudest ega maini julgeolekuoperatsiooni seetõttu, et sellega kaasneb diplomaatiline risk.

Usutavasti reageeriks Venemaa koheselt, kui Soome juurdlus muutuks kaitsepoliitiliseks. Nõrka kohta näeb ta Soome riigi energiaettevõttes Fortum, mille survestamiseks Venemaa võimeline on. Soome energiatootmine sõltub suuresti Venemaast.

Eksperdi sõnul püüab Soome juurdluse ja kriminaalprotsessi läbi viia nii, et Venemaa sõjaline tegevus saarestikus lõpeks ja riikide suhted säiliksid. Homme tuleb Soome visiidile Venemaa peaminister Dmitri Medvedev, kes kohtub peaministri Juha Sipiläga. Teema võib tulla jutuks, aga kodanikele sellest ei räägita.

Tagasi üles