/nginx/o/2018/09/26/11448543t1hb3a4.jpg)
President Kersti Kaljulaid rõhutas täna ÜRO Peaassambleel kõneledes Eesti soovi saada valitud ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks, tõstes esile Eesti tugevust IT-riigina.
Kaljulaid rõhus ÜRO Julgeolekunõukogusse pääsemise soovist rääkides Eesti kübervõimekusele (4)
26. september 2018, 17:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui tahta midagi ära teha, tuleb sageli lihtsalt püsti tõusta ja see ise ära teha,» ütles Kaljulaid viidates Eestist alguse saanud Maailmakoristuspäevale. «Mitmeski mõttes on see ka põhjus, miks Eesti kandideerib ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale perioodiks 2020–2021,» märkis president.
«Me tahame pakkuda oma perspektiivi tagamaks, et inimesed oleksid turvatud ka selles uues maailmas, kus konventsionaalsetele ohtudele lisanduvad küberohud. See nägemus, mis meil on oma kandidatuuri jaoks ja ÜRO kui terviku jaoks, põhineb kolmel võtmesõnal: empaatia, võrdsus ja tõhusus,» selgitas Eesti riigipea.
Rääkides empaatiast, tõi Kaljulaid esile, et Eesti on solidaarne kõigi nendega, keda mõjutavad konfliktid, terrorism ja vägivaldne ekstremism.
«Me sirutame omalt poolt abikäe humanitaarabiga, praktiliste nõuannetega, aga ka rahuvalvajatega, seda nii Aafrikas kui ka Lähis-Idas. Me teeme, mida saame, ometi on tunne, et seda pole kunagi piisavalt,» ütles president.
Ta meenutas jätkuvat sõjalist agressiooni Ida-Ukrainasja osa Gruusia okupeeritust, konflikte Aafrikas, millele pole leitud lahendust, rääkis rändeprobleemidest ning kliimamuutuste põhjustatud hädadest.
Võrdsusest rääkides meenutas president, et riikide ees seisvad raskused mõjutavad igaüht.
«Võrdsus globaalsete raskuste ees on loodusseadus. Palju tugevam, kui rahvusvaheline õigus eales olla saab. Ometi loeb ka rahvusvaheline õigusruum, sest ühised otsused nõuavad, et kõik nendest kinni peaksid,» tõdes Eesti riigiepa. Samuti tõi Kaljulaid esile soolise võrdsuse teema.
Tõhususe osas rõhutas Kaljulaid, et miski pole olulisem kui tõeliselt tõhusad mitmepoolsed suhted. Lisaks tõi president esile Eesti kui arenenud IT-riigi saavutused.
«IKT võib kaasa tuua revolutsiooni ettevõtluses, hariduses, tööhõives üldiselt, isegi tervishoius. Digitaalsed veebiteenused toovad majanduskasvu; nad lammutavad tarbetud barjäärid kodaniku ja riigi vahelt, ettevõtete ja sektorite vahelt, ning ületavad geograafilisi piire. Eesti on jaganud oma teadmisi paljude maailma rahvastega ning me teeme seda ka edaspidi, tehes koostööd UNDP, Aafrika Liidu ja kõigi teiste asjast huvitatud organisatsioonidega,» märkis president.
Eesti riigijuhid kasutavad ÜRO Peaassamblee nädalat New Yorgis ära selleks, et teha veel viimaseid jõupingutusi tutvustamaks ja propageerimaks teiste riikide liidritele Eesti kandidatuuri ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale aastateks 2020–2021.
Sellekohane hääletus peetakse 2019. aasta juunis ja hääleõigus on kõigil 193 riigil.
Üleeile käis ÜRO Peaassambleel peaminister Jüri Ratas, alates nädala algusest viibib New Yorgis pikemalt kohal ka välisminsiter Sven Mikser.