/nginx/o/2018/09/28/11454053t1h4a81.jpg)
Ankara eeldab suuremat julgeolekukoostööd Saksamaaga «terrorirühmituste» - sealjuures kurdimässuliste ja 2016. aasta riigipöördekatsega väidetavalt seotud isikute - vastases võitluses, sõnas Türgi president Recep Tayyip Erdoğan täna Saksamaal.
Erdoğan: Türgi ootab Saksamaalt suuremat julgeolekukoostööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaal elab tuhandeid kurde ja sadu inimesi, kes on seotud USA-s elava vaimuliku Fethullah Güleniga, keda Türgi süüdistab riigipöördekatse organiseerimises, sõnas Erdoğan ühisel pressikonverentsil Saksa kantsleri Angela Merkeliga.
«Mõlemapoolse usalduse alusel peame (kahtlusalused) tabama ja üle andma,» sõnas Türgi riigipea. «See on julgeoleku vaatepunktist oluline meie riikide rahu ja heaolu jaoks.»
Merkeli sõnul ei ole ta veendunud, et peaks kohtlema Güleni liikumisega seotud isikuid samamoodi kui Türgis keelustatud Kurdistani Töölisparteid (PKK), mida Saksamaa ei toeta. Türgi peab PKK-d terrorirühmituseks.
PKK on pidanud Türgis keskvõimu vastu relvastatud ülestõusu alates 1984. aastast, keskendudes algselt iseseisvusele ja hiljem suuremate õiguste nõudmisele. Kokkupõrked võimudega eskaleerusid 2015. aastal pärast rahuprotsessi läbikukkumist.
Türgi edastas Erdoğani visiidi eel Saksa võimudele 69 isiku nime, kelle väljaandmist Ankara Berliinilt tahab. Nende seas on PKK väidetavaid liikmeid, vasakpoolseid aktiviste ja Güleniga seotud isikuid.
Teiste seas nõuab Türgi ajakirjaniku Can Dündari väljaandmist. Dündar elab Saksamaal alates 2016. aastast ja on Türgis tagaotsitav seoses artikliga, milles ta kajastas Türgi väidetavaid salajasi relvasaadetisi Süüria islamistidele.
Türgi president kutsus ka Saksamaad suhtuma lugupidavalt Türgi õigussüsteemi. President viitas Türgis arreteeritud sakslastele, keda süüdistatakse terrorismis.
Merkel kutsus Erdoğani Türgis riigipöördekatse järel vahistatud Saksa kodanikke vabastama.
Türgis vangistatud Saksa kodanikud on üks peamisi tüliallikaid Berliini ja Ankara suhetes. Berliini andmeil vahistati Türgis riigipöördekatse järel poliitilistel põhjustel 35 Saksa kodanikku. Nüüdseks on enamik vabastatud, kuid viis Saksa kodanikku on ikka veel vahi all.
Merkel ütles, et avaldas kohtumisel Erdoğanile survet nende juhtumite võimalikult kiireks lahendamiseks ja jätkab neid jõupingutusi.
Kantsleri sõnul on kahel riigil ühine strateegiline huvi heade suhete järele. «Samas, küsimustes, missugune näeb välja demokraatlik, vaba ja avatud ühiskond, on ka tõsiseid erimeelsusi,» lausus ta.
Diplomaatilisi kriisi haripunktis ärgitas Berliin oma kodanikke ja ettevõtteid Türgist eemale hoidma ning viis oma sõjaväelased minema Türgis asuvatest NATO baasidest.
Kahe riigi vahelised suhted on mõnevõrra soojenenud pärast Saksa-Türgi ajakirjaniku Deniz Yüceli vabanemist Türgi vanglast veebruaris.
Augustis tõstis USA president Donald Trump tariife Türgi alumiiniumile ja terasele pärast seda, kui Türgi keeldus vabastamast riigis vahistatud USA pastorit.
Saksamaa on huvitatud majanduslikult stabiilsest Türgist ja selle sisemajanduse koguprodukti kasvust, ütles Merkel.
Erdoğan avab homme ka Kölnis mošee.