ÜRO kohus ei sunni Tšiilit arutama Boliiviale ligipääsu andmist ookeanile

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Boliivia president Evo Morales (paremal) osales täna isiklikult Rahvusvaheline Kohus istungil, kus arutati nõuet, et Tšiilia peaks asuma rääkima läbi ookeanile ligipääsu tagamise üle.
Boliivia president Evo Morales (paremal) osales täna isiklikult Rahvusvaheline Kohus istungil, kus arutati nõuet, et Tšiilia peaks asuma rääkima läbi ookeanile ligipääsu tagamise üle. Foto: Yves Herman / Reuters / Scanpix

Rahvusvaheline Kohus lükkas täna tagasi Boliivia taotluse sundida naaberriik Tšiilit läbirääkimistelaua taha, et arutada Boliivia ligipääsu Vaiksele ookeanile.

«Kohus leidis häältega 12–3, et Tšiili Vabariik ei võtnud juriidilist kohustust pidada läbirääkimisi suveräänse ligipääsu andmiseks Boliivia riigile,» ütles kohtunik Abdulqawi Ahmed Yusuf.

Yusufi sõnul loodab ta, et mõlema poole tahte korral võidakse alustada sisulisi läbirääkimisi.

Kohtu hinnangul ei loonud aastate jooksul sõlmitud kahe riigi vahelised lepingud ja Tšiili tehtud avaldused Tšiilile kohustust pidada Boliiviaga kõnelusi Vaiksele ookeanile ligipääsu andmiseks.

Boliivia kaotas oma ainsa rannikupiirkonna Tšiilile 1879.–1883. aastal toimunud sõjas ning sestpeale on Boliivia nõudnud ookeanile ligipääsu.

Tšiili argumenteeris, et Tšiili-Boliivia piirivaidlused lahendati 1904. aastal sõlmitud leppega ning Tšiilil pole mingit kohustust uusi kõnelusi pidada.

Rahvusvaheline Kohus loodi Teise maailmasõja järel ja selle töö on lahendada ÜRO liikmesriikide omavahelisi vaidlusi. Kohtu otsus on siduv ja seda ei saa vaidlustada, kuid kohtul puudub mehhanism oma otsuste jõustamiseks.

Boliivia president Evo Morales, kes taotleb neljandat ametiaega ning üritab kaasusega koguda sisepoliitilist toetust, oli otsuse ettelugemisel isiklikult kohal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles