2. oktoober 2018, 01:14
USA
USA
Hiina sõjalaev möödus vaidlusalustes Lõuna-Hiina mere vetes USA sõjalaevast mõnekümne meetri kauguselt ja sundis seda kurssi muutma, ütles Ühendriikide kõrge sõjaväelane esmaspäeval, nimetades manöövrit "ebaturvaliseks ja ebaprofessionaalseks".
USA hävitaja Decatur oli pühapäeval Lõuna-Hiina merel läbi viimas "meresõiduvabaduse operatsiooni", seilates vähem kui 12 meremiili (21,6 kilomeetri) kaugusel Spratly saarestikus asuvatest Gaveni ja Johnsoni riffidest.
Kaheteistkümne meremiili laiust tsooni peetakse rahvusvahelises õiguses maismaaterritooriumiga külgnevateks territoriaalveteks.
Peking peab Spratly saarestikku endale kuuluvaks.
Hiina hävitaja Luyang lähenes USS Decaturile "ebaturvalise ja ebaprofessionaalse manöövriga Gaveni rifi läheduses Lõuna-Hiina merel", sõnas Ühendriikide vaikse ookeani laevastiku komandör Nate Christensen.
Tema sõnul sooritas Hiina laev seejärel rea "üha agressiivsemaks muutunud manöövreid ja manitses Decaturi piirkonnast lahkuma".
Hiina hävitaja lähenes "45 meetri kaugusele Decaturi vöörist, mille järel pidi Decatur kokkupõrke vältimiseks manööverdama", lausus laevastikuülem.
USA-Hiina suhted on president Donald Trumpi ajal halvenenud ning riigid on mitmes valdkonnas kokkupõrkekursil.
Pekingit on vihastanud Trumpi alustatud kaubandussõda, aga ka 1,3 miljardi dollari suurune relvatehing Taiwaniga.
Hiina on reageerinud USA imporditariifidele rea vastusammudega, tühistades muuhulgas USA sõjalaeva sadamakülastuse Hongkongis ja Hiina ja Ühendriikide mereväe juhtide kohtumise.
Esmaspäeval ütles USA kaitseametnik, et hiljem oktoobris toimuma pidanud julgeolekudialoog kaitseminister James Mattise ja tema Hiina kolleegi vahel jääb ära.
Hiina peab pea tervet Lõuna-Hiina merd endale kuuluvaks ja on ehitanud sinna tehissaari, mida on hiljem asunud militariseerima.
Osa merest nõudlevad endale ka Brunei, Malaisia, Filipiinid, Taiwan ja Vietnam. Rahvusvaheline mereõiguse tribunal otsustas 2016. aastal, et Hiina nõuetel puudub õiguslik alus.
Ühendriigid on lükanud Hiina territoriaalnõuded tagasi ja teatavad regulaarselt, et relvajõud "jätkavad lendamist, seilamist ja tegutsemist kõikjal, kus rahvusvaheline õigus lubab".