Buzek jääb europarlamendi presidendiajast meenutama kärpeid

Jerzy Buzek eile Tallinnas. Foto: Raigo Pajula

Oma kahe ja poole aasta pikkust tööd europarlamendi esimehena lõpetav Jerzy Buzek peab raskeks kogemuseks esinemist esimesteks kärbetes valmistunud Kreeka parlamendis, triumfielamusteks aga sarnase kokkuhoiu edu Lätis ja Iirimaal.

Teie ametiaeg saab paari kuu pärast läbi ja teatepulga võtab üle sots Martin Schulz. Kui palju vahet on sellest, kas europarlamendi president on konservatiiv või sots?

Võttes arvesse meie varasemat kogemust, pole mingit vahet sotsialistist, liberaalist või kristlikust demokraadist europarlamendi presidendi vahel. Meie otsime algusest peale ELis konsensust.

Me üritame vastata kodanike ootustele, küsimustele ja probleemidele ning need on väga sarnased hoolimata sellest, kas tegu on sotsialistide, liberaalide või kristlike demokraatide valijatega. Kodanike probleemide lahendamise osas on europarlamendi presidendid samas positsioonis.

Iga europarlamendi president peaks esindama kogu europarlamenti, mitte ainult oma poliitilist rühma.

Mis on teie jaoks selles ametis kõige raskemad hetked olnud?

On olnud nii mõnedki rasked olukorrad.

Näiteks mullused läbirääkimised 2011. aasta eelarve üle (jõudsid europarlamendi ja liikmesmaade valitsusi ühendava liidunõukogu jõukatsumise tõttu lepitusmenetluseni, toim), sest me tahtsime selle siduda pikaajalise eelarveperspektiiviga, saavutamaks europarlamendi suuremat mõju eelarve kujundamise üle. Nüüd on meil tugev mõju ELi eelarveperspektiivile.

Teine teema oli terrorismivastase võitluse toetamiseks USAga pangandusteabe vahetamist sätestanud SWIFT-lepe. Kaks aastat tagasi me ei nõustunud SWIFT-leppega, mis pakuti välja liidunõukogu ameeriklaste läbirääkimiste tulemusel.

Julgeoleku poolelt me mõistame, et selle info USA-le edastamine on väga oluline, teisalt aga peame me kaitsma oma kodanike privaatsust. Lõpuks suutsime me ameeriklastega jõuda palju paremas kokkuleppeni, mille üle ka USA väga õnnelik oli, kuid algus oli väga raske.

Minu jaoks olid väga olulised ka visiidid Hiinasse ja Venemaale ning mõlemas kohas inimõiguste teemal väga sügava diskussiooni pidamine. Eriti karm oli see Hiinas. Venemaa tundus palju avatum, kuid tulemus polnud väga hea ka nende osas.

Viimase asjana tooksin välja selle, kui külastasin Kreekat poolteist aastat tagasi täpselt hetkel, kui nad viisid ellu esimesi väga ränki kärpeid ja reforme.

Ma arutasin seda teemat Kreeka parlamendis, öeldes neile, et ma toetan reforme, kuigi need on kodanikele väga rasked. See oli keerukas arutelu, kuid ma tuginesid oma isiklikule kogemusele. Mina pidin omal ajal oma riiki (Poolat, toim) juhtima läbi väga erinevate – pensionisüsteemi, tervishoiu, administratsiooni, hariduse, söetööstuse – reformide. Mistap ma tean, et alguses on muudatused väga rasked, kuid nelja-viie aastaga võivad tuua fantastilisi tulemusi kõigile kodanikele. Mul on kahju, et nad ei saanud kõiki neid reforme korralikult ellu viia.

Milliseid momente peate triumfideks?

Kahe aasta eest käisin ma Lätis, kes võttis samasugused meetmed kasutusele suure eduga. Samamoodi oli minu visiidiga Iirimaale täpselt hetkel, kui nad otsustasid kokkuhoiumeetmete kasuks, ja nüüd läheb neil palju paremini.

Ma käisin ka Moldovas, toetamas neil Euroopa-meelse koalitsiooni loomist. Ma usun, et ma aitasin neid palju. Seda samuti tänu oma varasemale kogemusele.

Minu vaatenurgast oli tähtis ka Euroopa energiakogukonna loomine. Euroopa ühise energiaturu loomine on oluline, et tuua isolatsioonist välja sellised energiasaared nagu Baltimaad. Meil peaksid olema piirideülesed ühendused. Ja me peaksime pidama läbirääkimisi kolmandate partneritega koos.

Energiavarustus oleks palju hõlpsam ja parem, kui me arutaksime seda teemat koos ja rajaksime lõpuks koos ühise uuringuteprogrammi strateegiliste energiatehnoloogiate programmiks. Meil on strateegiline energiatehnoloogiate plaan, me peame seda rahastama.

Lõpetuseks mainiksin ma europarlamendi liikmetele aukoodeksi koostamist. Alguses oli pisut raske, sest kolme eurosaadikut kahtlustati altkäemaksuvõtus ja ma otsustasin, et kui europarlament on ELis nii tugev, peaks selle liikmetele kehtima ka oma aukoodeks. Me suutsime kümne nädalaga saavutada hea tulemuse – konsensuse kõigi poliitiliste rühmituste vahel, see koodeks läheb loodetavasti edukalt hääletusele 1. detsembril.

Ma olen selle üle väga uhke. Rohkem läbipaistvust, üsna selged reeglid huvide konfliktide kohta, väljastpoolt saadavate tulude deklaratsioon liikmetele, nõukoda liikmetele. Eetika vaatenurgast on see suur edasiminek.

Täispikka versiooni loe pluss.postimees.ee