Armeenia president vabastas peaministri soovil ametist kuus ministrit
Täiendatud 14:15

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan (vasakul) eilsel meeleavaldusel Jerevanis.

FOTO: KAREN MINASYAN / AFP / SCANPIX

Armeenia president Armen Sargsjan vabastas peaminister Nikol Pašinjani ettepanekul ametist kuus ministrit pärast seda, kui temaga opositsioonis olev parlamendienamus keeldus ennetähtaegsete valimiste korraldamisest veel sel aastal.

Täna jõustusid president Armen Sargsjani määrused ministrite vallandamise kohta, millest Pašinjan oli teatanud eile õhtul. Ametist vabastati teiste seas energeetika, majandusarengu, põllumajanduse ja transpordi eest vastutavad ministrid.

Pašinjani samm järgneb parlamendis vastu võetud seadusele, mis muudab raskemaks selle laialisaatmise ja erakorraliste valimiste läbiviimise.

Endise presidendi Serž Sargsjani Vabariikliku Partei kõrval toetasid muudatusi ka parteid Õitsev Armeenia ja Dašnaktsutjun, kes olid toetanud aprillis ja mais võimuvahetuse eel ja ajal Pašinjani.

Mais nädalaid kestnud massimeeleavalduste järel peaministriks saanud Pašinjan on olnud sunnitud valitsema parlamendis, kus on enamus ekspresident Serž Sargsjani Vabariiklikul Parteil.

Ekspresident Serž Sargsjan.

FOTO: DENIS BALIBOUSE / REUTERS/SCANPIX

Peaminister tahab korraldada Sargsjani mõju vähendamiseks veel enne aasta lõppu erakorralised valimised, kuid tema vastased on püüdnud neid jõupingutusi pärssida. Korralised parlamendivalimised peaksid toimuma 2022. aastal.

Pašinjan kutsus eile pärast parlamendihääletust rahvast meeleavaldusele ning tuhanded inimesed kogunesid tunni aja jooksul parlamendihoone juurde, blokeerides hoone väljapääsud.

«Vabariiklik Partei ja seda toetanud jõud kuulutasid seda seadust vastu võttes ametlikult kontrrevolutsiooni olemasolu,» ütles Pašinjan rahvale.

Inimesed eile meeleavaldusel Jerevanis.

FOTO: KAREN MINASYAN / AFP / SCANPIX

Peaminister kutsus rahvast siiski parlamenti mitte tungima ja läks ise hiljem hoonesse seadusandjatega kõnelusi pidama.

Pašinjan ütles ka, et astub pärast nende määruste jõustumist lähipäevil tagasi, et keegi ei arvaks, et ta selle ametikoha külge klammerdub.

Peaminister püüab tagasiastumisega ilmselt kutsuda esile erakorralised valimised. Kui parlament ei suuda Pašinjani tagasiastumise järel kaks korda uut peaministrit valida, kuulutatakse välja ennetähtaegsed valimised.

«Jään põhiseaduse järgi tagasiastumise järel peaministri kohusetäitjaks. Koos rahvaga oleme võimelised takistama parlamendil uue peaministri valimist,» sõnas Pašinjan.

Parlamendi asespiiker Eduard Šarmanazov ütles, et eile heakskiidu saanud seaduse eesmärk on kaitsta seadusandjate õigusi ja vabadust, ja eitas, et selle mõte on erakorralisi valimisi ära hoida.

Vabariiklaste parlamendifraktsiooni juht Vagram Bagdasarjan ütles täna, et endine võimupartei toetab erakorraliste valimiste läbiviimist kevadel ning partei aseesimees Armen Ašotjan pakkus tema sõnul teisipäeval Pašinjaniga kohtudes välja korraldada need mais.

Tagasi üles