USA esitas süüdistused seitsmele GRU agendile (4)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene vägede peadirektoraadi hoone.
Vene vägede peadirektoraadi hoone. Foto: Pavel Golovkin / AP / Scanpix

USA justiitsministeerium esitas süüdistused seitsmele GRU agendile, keda kahtlustatakse küberrünnakutes Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) ja USA tuumaenergiafirma Westinghouse vastu.

Samm on osa ühistest püüdlustest Ühendkuningriigi ja Hollandiga, kellega koos tahetakse takistada edasisi Venemaale omistatud suuri küberrünnakuplaane.

Häkkerite sihtmärgiks olid teiste seas Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon, globaalsed spordiühendused ning USA tuumaenergiafirma Westinghouse, ütles USA justiitsministri abi riikliku julgeoleku küsimustes John Demers.

«Riigid nagu Venemaa, mis tegelevad pahatahtliku ja norme rikkuva küber- ja mõjutegevusega, peaksid mõistma, et Ühendriigid ja selle liitlased rakendavad pidevaid vastumeetmeid sellise seadusvastase tegevuse ennetamiseks, katkestamiseks ja heidutamiseks,» sõnas Demers.

Mitmed liitlasriigid süüdistavad Venemaad ühes viimaste aastate ulatuslikemas häkkimiskampaanias.

Kanada teatas täna samuti enda vastu suunatud Vene küberrünnakutest, mille sihtmärgiks olid eetika- ja spordi keskus ning Montrealis baseeruv Maailma Dopinguvastane Agentuur (WADA).

«Kanada valitsuse hinnangul on nende küberrünnakute eest suure tõenäosusega vastutav Vene sõjaväe luureharu GRU,» on öeldud välisministeeriumi avalduses.

USA kaitseminister James Mattis mõistis hukka arvatava Vene küberrünnaku Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni vastu. Hollandi valitsus teatas nurja aetud rünnakust ja nelja arvatava Vene agendi riigist väljasaatmisest täna.

Küberrünnakud on muutumas üha sagedasemaks, keerulisemaks ja hävituslikumaks, ütles USA minister.

«Seetõttu hakkab USA, nagu Ühendkuningriik, Taani, Holland, Eesti, andma riiklikku küberpanust, et aidata NATO-t võitluses selles olulises valdkonnas,» ütles Mattis ajakirjanikele NATO kaitseministrite kohtumise kõrvalt Brüsselis.

Mattis ei vastanud, kuidas peaks OPCW küberrünnakule reageerima, väites, et «silm silma vastu» kübersfääris pole tingimata sobiv. Samas rõhutas minister, et Kremlil tuleb tagajärgede eest vastutada.

Rünnaku ajal uuris OPCW endise Vene luuraja Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamist Salisburys.

«Sisuliselt võeti venelased vahele koos oma varustuse, töötajatega, kes seda läbi viisid ning neil tuleb selle eest maksta. Nad tuleb vastutusele võtta,» ütles Mattis.

Mattise sõnul on mitmeid valikuid, kuidas intsidendile reageerida.

USA kaitseminister ei täpsustanud, mis võimeid Washington NATO-le pakub.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles