Bosnia ja Hertsegoviinas algasid täna valimised, millele eelnenud kampaania oli vaatlejate hinnangul endiselt riiki rahvusküsimuses lõhestav.
Bosnialased valivad täna lõhestatud riigile uusi liidreid
Valimistel selgitatakse välja, kellest saavad riigi viis presidenti ja 14 peaministrit nagu näeb ette Bosnia ja Hertsegoviina keerukas valitsuskord.
Ka pärast verist kodusõda aastatel 1992–1995 püsivad riigis pinged bosnia moslemite, serblaste ja horvaatide vahel ning Bosnia ja Hertsegoviina on jätkuvalt jagatud kaheks üksuseks: Serblaste Vabariigiks (Republika Srpska) ja Moslemi-Horvaadi Föderatsiooniks.
Riigi kolmeliikmeline presidentuur, kus on horvaatide, bosnia moslemite ja serblaste esindaja, asutati 1995. aastal Daytoni rahulepinguga, mis lõpetas 100 000 inimese elu nõudnud sõja.
Tänastel valimistel hääletatakse keskvalitsuse – parlamendi kaks koda ning kolmeliikmeline presidentuur – ja kahe etnilise haldusüksuse parlamendi koosseisude üle.
Serblaste Vabariigis valitakse parlamendisaadikud, president ja kaks asepresidenti. Moslemi-Horvaadi Föderatsioonis valitakse aga kahekojaline parlament, mille koosseisus on president ja kaks asepresidenti.
Lisaks täidavad hääletajad ka sedelid, millega valitakse riigi kümne kantoni kohalikud võimukandjad.
Kokku osaleb valimistel 7500 kandidaati, kes konkureerivad 518 kohale üle riigi.
Riik vajaks hädasti poliitilisi uuendusi, sest Bosnia ja Hertsegoviina on ränga tööpuuduse küüsis, kuid valimisvõitlus käis sellest hoolimata eelkõige rahvusküsimuste ümber.