/nginx/o/2018/09/22/11438778t1h6725.jpg)
Usaldus Vene presidendi Vladimir Putini vastu on venelaste seas langenud 39 protsendile, selgus esmaspäeval avaldatud arvamusküsitluse tulemustest.
Uuring: venelaste usaldus Putini vastu on langenud 39 protsendile (11)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See on madalaim näitaja alates 2014. aasta algusajast enne Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimist, mis viis Putini toetusnumbrite kiirele tõusule.
Levada Keskus viis küsitluse läbi 20.-26. septembril. Selle tulemus näitab, et usaldus Putini vastu on venelaste seas langenud juunist üheksa ning 2017. aasta novembrist 20 protsendipunkti.
Venelastest 13 protsenti ütlesid uues küsitluses, et ei usalda Putinit.
Hiljutise languse taustal on muu hulgas reaalpalga vähenemine, tõusvad hinnad ning valitsuse vastuoluline plaan tõsta pensioniiga.
Putin pani eelmisel nädalal allkirja seaduseelnõule, mille alusel hakkab naiste pensioniiga tõusma 55 aastalt 60 aastale ning meeste pensioniiga 60 aastalt 65 aastale. Viimati tõusis Venemaal pensioniiga 1930. aastal.
Suurem osa tavavenelastest on reformile vastu.
«Rahvas arvab, et valitsus üritab lahendada oma probleeme rahva kulul. See (valitsus) üritab võtta midagi, mida inimesed peavad enda omaks: pensionisäästud,» ütles Levada juht Lev Gudkov päevalehele Vedomosti.
Tema sõnul hakkasid pinged kasvama eelmise aasta lõpust erinevate asjaolude, näiteks reaalpalga vähenemise ja tõusvate hindade kokkulangemise tõttu.
Kuigi Putin kogus märtsis korraldatud presidendivalimistel rohkem kui 76 protsenti häältest, siis rahva rahulolematus pensionireformiga tähendas, et «kõik (tema kohta käinud) murede osised sattusid ühte hunnikusse», lausus Gudkov.
Selle tagajärjel hakkas langema usaldus mitte ainult Putini, vaid ka tema liitlaste, näiteks kaitseminister Sergei Šoigu ja välisminister Sergei Lavrovi vastu, lisas ta.
Putini isiklik valitsemisstiil tähendab, et ta ei saa ebapopulaarsetes otsustes «lükata vastutust kellelegi teisele», ütles poliitanalüütik Dmitri Orlov Vedomostile.
Putini reiting oli Levada küsitlustes madalaim 2013. aasta augustis, kui teda pidas usaldusväärseks 30 protsenti venelastest.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov keeldus Vedomosti palvest kommenteerida värskeima küsitluse tulemusi.