Prantsusmaal jäi lahendamata jäsemetata sündinud laste müsteerium

Prantsusmaa maapiirkondades sündis 13 last sarnase väärarenguga. Foto: Athit Perawongmetha / Reuters / Scanpix

Prantsusmaal tekitab pahameelt riigi otsus lõpetada juurdlus, mille raames uuriti 13 lapse sündimist ilma käte, labakäte või küünarvarteta, sest juhtumite omavahelist seost ei leitud. 

Aastatel 2007 kuni 2017 sündis kolmes Prantsusmaa maapiirkonnas kokku 13 last ilma käte, labakäte või küünarvarteta. 

Riiklike tervisehoiuametnike sõnul on jäsemeteta sünnid juhus, aga arstide sõnul on juhtumite arv liiga kõrge ja põhjusena kahtlustatakse pestitsiidide kasutamist.

«Need väärarengud on väga harvaesinevad, aga samuti väga eriomased. Peab olema midagi, mingi toode, mis takistab jäsemete arenemist embrüo arenemise ajal. Me peame selle leidma. Me peame endalt küsima, millel on võimekus sellist arengut peatada ja peame selle leidma,» ütles epidemioloog Emmanuelle Amar.

Amar lõi juhtumite uurimiseks grupi Remera ja tema sõnul on väärarengute kõige tõenäolisem põhjus keskkondlik või meditsiiniline. 

Esimest korda anti väärarengutest teada Aini departemangus asuvas Druillat'i külas, kus aastatel 2009 kuni 2014 sündis ilma käte, labakäte või küünarvarteta seitse imikut. Kõik perekonnad elasid üksteisest 17 kilomeetri raadiuses piirkonnas, kus kasvatatakse maisi või päevalillesid.

Kahtlust lisab asjaolu, et samas piirkonnas on mitmed vasikad sündinud ilma saba või ribideta.

Rahvusliku terviseameti sõnul on perekondadega suheldud, aga pestitsiide ei saa väärarengute põhjuseks pidada.

«Oleme kuulanud lapsevanemaid ja vanavanemaid, külastanud nende kodusid. Ühtegi keskkondlikku tegurit, näiteks pestitsiide süüdistada ei saa,» ütles ametkonna juht François Bourdillon ja tõdes, et juhtumite uurimine on hüpoteesi puudumisel lõpetatud.

Epidemioloog Amari sõnul pole terviseameti järeldus vastuvõetav, sest sarnaste väärarengutega sündinud laste arv Aini departemangus on 58 korda kõrgem, kui tavapärane oodatav väärarengute määr.

Amari juhitud uuringu raames räägiti lapsevanematega, uuriti geneetilisi põhjuseid, emade alkoholi- ja ravimitarbimist ning emasid ühendas vaid üks asjaolu - elukoht maapiirkonnas.

Yannick Jadot. Foto: ABDESSLAM MIRDASS/SIPA / ABDESSLAM MIRDASS/SIPA/Scanpix

Rohelise erakonda kuuluv Euroopa Parlamendi liige Yannick Jadot ütles, et olukord on skandaalne. 

«Tundub, et me eirame asjaolu, et need väärarengud on väga tõenäoliselt seotud pestitsiididega,» ütles Jadot. «Prantsusmaal ei ole me kunagi tahtnud teada tõde, me ei taha epidemioloogilisi uuringuid tuumajaamade lähedal või seoses pestitsiididega, sest me ei taha teada tõde.»