/nginx/o/2010/01/25/301475t1h198f.jpg)
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) otsustas teisipäeval lükata määramata ajaks edasi hääletuse reeglite muutmise ettepaneku üle, mis võinuks viia Vene delegatsiooni hääleõiguse taastamiseni assambleel.
ENPA lükkas edasi hääletuse Venemaa õiguste taastamise üle (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Delegaadid saatsid ENPA plenaaristungil 99 poolt- ja 79 vastuhäälega ettepaneku tagasi selle esitanud komisjoni analüüsimiseks, 16 saadikut hääletusel ei osalenud. Venemaa on sammu tauninud.
Venemaa delegatsioonilt võeti ENPA-s hääleõigus 2014. aasta kevadel pärast Krimmi annekteerimist. Pärast seda ei ole Vene riigiduuma delegatsioon palunud ka oma mandaadi kinnitamist ENPA liikmena, mis tähendab, et Venemaa riigiduuma saadikud ei saa tervikuna osaleda ENPA töös.
Eelmisel aastal peatas Venemaa 33 miljoni euro väärtuses liikmemaksu maksmise 47-liikmelisele Strasbourg´is baseeruvale organisatsioonile, mis edendab demokraatiat ja õigusriiki üle kogu Euroopa.
Reeglimuudatus oleks teinud raskemaks riigi delegaatide karistamise «Euroopa Nõukogu aluspõhimõtete tõsise rikkumise» korral. Isegi kui selliseid rikkumisi leitakse, jääks liikmesriikidele endiselt õigus esitada kohtunikke Euroopa Inimõiguste Kohtusse (ECHR).
Ettepanekus nähti võimalust Moskva pahameelt vaigistada, lubades tal esitada jaanuaris ENPA-le uue delegatsiooni koosseis.
Hääletuse tähtajatu edasilükkamise ja liikmemaksu tasumata jätmise tõttu võib Venemaad nüüd aga ees oodata Euroopa Nõukogu täitevkomitee otsus riik organisatsioonist välja heita.
Vene föderatsiooninõukogu välisasjade komisjoni esimees Konstantin Kossatšov ütles pärast ENPA otsust, et assamblee on sügavas kriisis ja Venemaa ei ole valmis selle tegevusest osa võtma seni, kuni see jääb «väiklaste vaenude organiks».