/nginx/o/2015/11/09/4680053t1h217a.jpg)
EL ja kliima
ELi keskkonnaministrid leppisid kokku autode heitmekoguste kärbetes (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu keskkonnaministrid jõudsid teisipäeval pingeliste läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele autode heitmekoguste kärbetes.
Maailma ühe suurema autotööstusega Saksamaal õnnestus suruda läbi eesistujariigi Austria esitatud kompromissettepanek, mille järgi autotootjad kohustuvad vähendama aastaks 2030 uutes mudelites heitmekoguseid 35 protsendi võrra 2021. aasta mudelitega võrreldes. Kaubikute puhul hakkab kehtima 30-protsendine kärpenõue.
Ministrite kokkulepet ootavad nüüd ees kolmapäeval algavad keerukad läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja Komisjoniga.
«Tunneme pärast 13 tundi kestnud läbirääkimisi kergendust. See kompromiss on kõigi liikmesriikide huvides,» ütles Austria keskkonnaminister Elisabeth Köstinger ajakirjanikele.
Kokkulepitud kärped autode heitmetes on suuremad kui Euroopa Komisjoni väljapakutud 30 protsenti, kuid jäävad alla Euroopa Parlamendi propageeritud 40 protsendi.
Saksamaad toetasid hääletusel ELi idapoolsed liikmesriigid ning ambitsioonikamaid kärpeid nõudsid Luksemburg, Iirimaa, Holland ja Põhjamaad.
«See tekst on halvem sellest, mis oli laual täna hommikul,» sõnas Iiri keskkonnaminister Denis Naughton.
Saksa sotsiaaldemokraadist keskkonnaminister Svenja Schulze ütles, et oleks tahtnud toetada ambitsioonikamat kärbet, kuid see ei olnud kantsler Angela Merkeli kristlike demokraatide karmima joone tõttu võimalik.
Autohiidude Volkswagen, Daimler ja BMW koduriik Saksamaa muretseb, et liiga kõrged heitmete vähendamise eesmärgid võivad kahjustada riigi eksporti ja ähvardada töökohti.
Prantsusmaa, suurte autofirmade Renault’ ja Peugeot’ kodumaa, tahtis enda sõnul küll 40-protsendist heitmekärbet aastaks 2030, kuid näis leppivat kompromissiga.
Keskkonnaühendus Transport & Environment teatas, et Saksamaa ja Visegrádi riigid tegid ägedat lobitööd Euroopa Komisjoni väljapakutud 30-protsendise kärpe nimel ja neid aitas kulisside taga Euroopa Komisjoni energia volinik Miguel Arias Cañete.
«Tänane otsus näitab, kuivõrd on komisjon ja mõned liikmesriigid autotootjate huve esikohale seades kaugenenud kliimaalasest juhtrollist,» teatas ühendus.
Teisipäevasel ELi keskkonnaministrite kohtumisel võeti vastu ka bloki seisukohad detsembris Poolas Katowices peetavaks kliimatippkohtumiseks COP24.
2015. aasta Pariisi kliimaleppega kohustus EL vähendama kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist aastaks 2030 kõigis majandussektorites 1990. aastaga võrreldes 40 protsenti.
Ministrid leppisid kokku hoolikalt sõnastatud tekstis, mille järgi EL «on valmis arutama või uuendama» riiklikke panuseid aastaks 2020, et jõuda Pariisis püstitatud eesmärkideni.
ÜRO Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneel (IPCC) teatas esmaspäeval raportis, et üleilmse kliimakaose vältimiseks vajavad ühiskond ja maailma majandus seninägematuid muutusi ning «järgmised paar aastat on inimajaloos ilmselt kõige tähtsamad».
«Globaalse soojenemise piiramiseks 1,5 kraadini Celsiuse järgi on vaja kiireid, kaugeleulatuvaid ja pretsedendituid muutusi ühiskonna igas aspektis,» märgitakse IPCC avalduses.
Et omada vähemalt 50/50 võimalust 1,5 kraadi lae piiresse jääda, peab maailm 2050. aastaks muutuma «süsinikuneutraalseks», lisavad kliimaeksperdid.