Venemaa lubas vägivalla korral kaitsta Ukraina õigeusklike huve Täiendatud 14.24

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Vladimir Putin ja patriarh Kirill.

FOTO: Mihhail Metzel/TASS/Scanpix

Kuula artiklit

Kreml teatas, et kui Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat tunnistab Ukraina õigeusukiriku iseseisvust, kavatseb Venemaa võimaliku vägivalla korral kaitsta Ukrainas elavate õigeusklike huve.

«Sarnaselt venelaste ja vene keele rääkijate huvide kaitsele, kaitseb Venemaa ka õigeusklike huve,» teatas Kremli kõneisik Dmitri Peskov täna.

Peskovi sõnul oleks «ebaseaduslike» arengute korral sellised meetmed poliitilised ja diplomaatilised.

«Seda tehakse juhul, kui Ukraina võimud ei suuda hoida situatsiooni seaduslikus raamistikus, kui see võtab mõne inetu, vägivaldse pöörde,» ütles Peskov. 

Venemaa ilmalikud võimud ei sekku kirikute omavahelisse dialoogi, kuid nad jälgivad tähelepanelikult õigeusumaailmas toimuvat, lisas presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.

«Aga arvestades, et õigeusk on üks Venemaa religioonidest, on kõik õigeusumaailmas toimuv riigi tähelepaneliku pilgu all. Kuid valitsuse mis tahes sekkumine neisse protsessidesse ei tule kõne allagi,» rõhutas Peskov.

Kiievis asuva mõjuka Petšerski kloostri juht teatas septembris, et Ukraina rahvuslased on ähvardanud 14. oktoobril pühapaiku rünnata.

Istanbulis asuv Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat teatas eile, et nõustub tunnustama Ukraina õigeusu kiriku sõltumatust. Seda soovib Kiiev, kuid samm ähvardab pingestada suhteid Moskvaga.

Ukraina õigeusukiriku iseseisvuse toetajad.

FOTO: MURAD SEZER / REUTERS

Ukraina õigeusu kiriku sõltumatus mängib ilmselt rolli ka Ukrainas 2019. aasta märtsis toimuvatel presidendivalimistel, sest uuesti ametisse kandideeriv Petro Porošenko mõtleb panna selle oma valimiskampaania keskmesse.

Otsus langetati kolm päeva kestnud kirikukogu kohtumisel, mida juhtis patriarh Bartholomeos. Teda peetakse esimeseks võrdsete õigeusu kiriku liidrite seas.

1686. aastal väljastas kirikukogu dokumendi, mis andis Moskva patriarhile õiguse pühitseda ametisse Kiievi metropoliit. Eile aga otsustas kirikukogu selle dokumendi tühistada.

Lisaks otsustati ennistada Ukraina õigeusu kiriku patriarhi Filareti ja Kiievi metropoliidi Makari seisus. Nad ekskommunikeeriti Moskvaga peetud vaidluse käigus.

Moskva patriarhaat väidab, et tehniliselt peab see järelevalvet kõikide Ukrainas olevate õigeusu koguduste üle ning hoiatab, et Ukraina kiriku sõltumatus võib lüüa lõhe üleilmsesse õigeusu kirikusse.

Ukraina kirik on praegu lõhenenud kolmeks, millest ühe üle peab järelevalvet Moskva patriarhaat. Kiievi peab seda vastuvõetamatuks, sest Ukraina idaosas vältab sõda Venemaa toetatud separatistidega ning Venemaa annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare.

Patriarh Kirill.

FOTO: Valery Sharifulin / Valery Sharifulin/TASS

Ukraina ametnikud ja paljud usklikud suhtuvad Moskva patriarhi Kirilli mõjuvõimu umbusuga, sest ta on avaldanud toetust Ida-Ukraina separatistidele ja Krimmi annekteerimisele ning teda peetakse Kremlile lähedaseks.

Ukraina õigeusu kirik lõi Moskvast lahku 1990. aastatel. Uue sõltumatu Ukraina õigeusu kiriku peamiseks eeskõnelejaks peetakse Filareti.

Moskva patriarhaat on vaidluse tõttu juba lõiganud läbi sidemed Konstantinoopoli õigeusu kirikuga, sest Moskva patriarhaadi hinnangul on Konstantinoopol ebaõiglaselt tunginud selle spirituaalsetesse valdustesse.

Ukraina president Petro Porošenko.

FOTO: GENYA SAVILOV / AFP

Ukraina president Petro Porošenko tervitas eile Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi otsust tunnustada Venemaa vastuseisust hoolimata Ukraina õigeusu kiriku sõltumatust.

«See on headuse võit kurjuse, valguse võit pimeduse üle,» kuulutas president. Ukraina on oodanud seda ajaloolist sündmust juba üle 330 aasta, lisas ta.

Ukraina õigeusu kirikupea patriarh Filaret.

FOTO: Mykhailo Markiv / Mykhailo Markiv/TASS

Vene õigeusu kiriku pressiesindaja Vladimir Legeida süüdistas Konstantinoopoli patriarhaati katses hävitada õigeusu kiriku kanooniline struktuur.

«Täna langetas Konstantinoopoli patriarhaat katastroofilisi otsuseid, eelkõige iseenda ja üleilmse õigeusu kiriku asjus,» ütles Vene õigeusu kiriku patriarhi Kirilli pressiesindaja Aleksandr Volkov televisioonis. «Konstantinoopoli patriarhaat ületas punase joone.»

«See Konstantinoopoli patriarhaadi antikanooniline tegu on katse hävitada õigeusu kiriku kanoonilise struktuuri vundament,» ütles Legeida. «On raske teisiti hinnata Konstantinoopoli kirikukogu teadet astuda kanoonilisse ühtekuuluvusse lõhestajatega ning mehega, kes on kirikust ekskommunikeeritud.» Legeida pidas ilmselt silmas Ukraina õigeusu kiriku patriarhi Filaretti.

Tagasi üles