:format(webp)/nginx/o/2018/10/14/11497914t1h9400.jpg)
Hollandi kaitseminister Ank Bijleveld teatas täna teleintervjuus, et tema riik on Haagi küberrünnaku järel Venemaaga kübersõjas.
Kaitseminister: Holland on Venemaaga kübersõjas (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See, mis juhtus, on väga ohtlik,» lausus Bijleveld Hollandi ringhäälingule NPO. Aprillis võeti vahele neli Vene agenti, kes üritasid Haagis asuvat Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) küberrünnata.
Küsimusele, kas praegust olukorda kahe riigi vahel saab nimetada kübersõjaks, vastas minister: «Jah, asjad on sealmaal.»
4. oktoobril teatas Hollandi kaitseministeerium, et saatis riigist välja neli Vene Luure Peavalitsuse (GRU) agenti. Ametnike sõnul sisenesid mehed diplomaatiliste passidega 10. aprillil Hollandisse ja võeti vahele 13. aprillil autotäie elektrooniliste luurevahenditega OPCW peakorteri kõrval.
«Inimesed üritavad pidevalt sekkuda meie elu erinevatesse valdkondadesse, mõjutada meie demokraatiat,» sõnas Bijleveld. «Me peame selle osas naiivsusest loobuma ja võtma kasutusele abinõud.»
Kaitseminister märkis, et just seetõttu otsustati juhtum avalikustada. Intsidendi järel on ministeerium tõstnud küberkaitsele mõeldud eelarvet.
«Me investeerime rohkem luureteenistustesse, et olla suuteline nägema, mis toimub ja selle vastu vajadusel meetmeid kasutada,» selgitas minister. Samuti kaalub NATO Hollandi pakkumist riigi küberjõude kaasata.
OPCW-le tehtud küberrünnak toimus ajal, mil organisatsioonis uuriti endise Vene topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Julia vastu toime pandud närvimürgirünnakut.
OPCW uuris ka arvatavat keemiarünnakut Süüria Douma linnale, mille taga kahtlustatakse Vene toetusega Süüria valitsusvägesid.