Üllatuslik uuringutulemus: toetus ELi kuulumisele on kasvanud rekordkõrgeks

Foto: VALDA KALNINA / EPA / Scanpix

• Viimase poole aastaga on toetus ELile kasvanud nii Eestis kui mujal
• Väike osa eestlastest usub, et nende häälel oleks ELis kaalu
• Sellegipoolest ollakse pigem rahul demokraatia toimimisega nii Eestis kui ELis
• Eestlased on Euroopa keskmisest teadlikumad eurovalimiste aja osas

74 protsenti eestlastest on veendunud, et ELi kuulumine on hea asi, ja vaid 4 protsenti leiab, et see on halb, selgub vastsest Eurobarometeri uuringust.

Kõigi ELi riikide peale keskmiselt toetab ühendusse kuulumist 64 protsenti inimestest ja halvaks peab seda 11 protsenti. Ülejäänud vastasid, et ei pea ELi kuulumist ei heaks ega halvaks asjaks või ei oska lihtsalt öelda.

 

Nii Eesti kui ELi puhul on need toetusnumbrid rekordilised ning viimase kuue kuu lõikes on näha selget eurooptimismi kasvu. Eestis on ELi heaks asjaks pidajate kasv võrreldes aprilliga kasvanud viis ja Euroopas keskmiselt kaks protsendipunkti. ELi kuulumise halvaks pidajate osakaal on Eestis sama aja jooksul kahanenud kolm ja ELis keskmiselt ühe protsendipunkti.

Paradoksaalsel kombel ei usu eurooptimistlikud eestlased samas, et nende häälel ELis väga kaalu oleks. Vaid 17 protsenti vastas jaatavalt küsimusele, kas nende hääl loeb. 76 protsenti olid veendunud, et ei loe. ELi keskmiselt jagunesid inimesed, kes uskusid oma häält ühenduse tegemistes lugevat, laias laastus pooleks (vastavalt 48 ja 47 protsenti).

Vaatamata tundele, et nende hääl ei loe, väljendas 53 protsenti eestlastest rahulolu sellega, kuidas demokraatia ühenduses töötab.

Vaatamata tundele, et nende hääl ei loe, väljendas 53 protsenti eestlastest rahulolu sellega, kuidas demokraatia ühenduses töötab. Sellega, kuidas Eestis demokraatia töötab, oli rahul 62 protsenti eestlastest. Mõlemal juhul ületas eestlaste rahulolu taas Euroopa keskmist, kus nii vastanute osakaalud olid vastavalt 48 ja 59 protsenti.

Brexiti-vastane meeleavaldaja Ühendkuningriigis, kus toetus ELile on pärast lahkumishääle andmist samuti kasvanud üle poole. Foto: ADRIAN DENNIS / AFP

Samas uuringus oli ka teadmiste kontrolli koht: küsitletutelt taheti teada, kas nad teavad, millal toimuvad järgmised europarlamendi valimised. Sellest selgus, et eestlased pole mitte ainult üle Euroopa keskmise optimistlikud, vaid ka teadlikumad. 47 protsenti oskas vaatamata sellele, et ametlikud teavituskampaania pole alanud, paigutada perioodi 2019. aasta mai-juuni (täpne kuupäev on 26. mai), ELi keskmiselt teadis seda 41 protsenti.

Uuringu viis ELi riikides läbi 8.-26. septembril läbi Kantar Public. Eestis intervjueeriti selle tarbeks 1017 inimest.