/nginx/o/2018/10/18/11508855t1h0127.jpg)
Matthew Caruana Galizia, kelle ajakirjanikust ema Daphne Caruana Galizia aasta tagasi Maltal autopommiga tapeti, võttis eile kokku selle, miks kahe nädala eest vägistatud ja surnuks pekstud Bulgaaria saatejuhi Viktoria Marinova juhtum tundub kahtlasem, kui lihtsalt asotsiaalse mustlase sooritatud seksuaalmõrv.
«Te saate instinktiivselt aru, et midagi on valesti, kui Bulgaaria valitsus ütleb kohe, et tapja on leitud ja juhtum lahendatud,» sõnas ta eile europarlamendis Euroopa Rahvapartei korraldatud üritusel «Võitlus tõe eest: vaba ja sõltumatu ajakirjandus nüüdismaailmas».
Kuigi alla kahe nädala tagasi tapetud Marinova tõi enne surma avalikkuse ette tõsised kõrgtasemel korruptsioonikahtlustused, on Bulgaaria valitsus algusest peale välistanud, et ajakirjanik tapeti tema tööga seoses.
Bulgaaria valitsus on algusest peale välistanud, et ajakirjanik tapeti tema tööga seoses.
Caruana Galizia pole ainult tuntud mõrvatud ajakirjaniku poeg, vaid ka Pulitzeri preemiaga pärjatu. Ta on osalenud näiteks Luksemburgi lekete, Panama paberite ja Paradiisipaberite analüüsides.
«Meediavabadust ja korruptsiooni ei saa teineteisest eraldi hoida,» hoiatas ta. «Need kaks on omavahel täiesti läbi põimunud.»
Maltalase sõnul on uurivate ajakirjanike mõju korruptsiooni väljajuurimisele tõhus, kui riigis on nii meediavabadus kui ka tugev ja sõltumatu justiitssüsteem. Kohtades, kus on pressivabadus, aga nõrgad õiguskaitseorganid, tähendab see ajakirjanikele tõsist riski.
Marinova kodumaa Bulgaaria paikneb Transparency Internationali korruptsioonitaju indeksis 71. ja Piirideta Reporterite meediavabaduse indeksis 111. kohal, mis mõlemal juhul tähendavad ELi riikide seas kõige hullemat kohta. Malta on vastavalt 46. ja 65. kohal. Võrduseks, Eesti on neis tabeleis 21. ja 12. kohal.
«Ajakirjanike mõrvadeni viib see, kui korruptante ei suudeta vastutusele võtta,» lausus Caruana Galizia. Tema ema Daphne Caruana Galizia oli Malta valitsuseni välja mineva rahapesu ja kahtlase passimüügi kohta häirekella löönud juba kaua. Aga alles pärast ajakirjaniku mõrva hakkasid asja vastu huvi tundma ka Euroopa Komisjon ja Euroopa pangandusamet.
Caruana Galizia sõnul on ohtlik, kui arenenumad riigid lihtsalt loobivad raha ajakirjanikele riikides, kus nende töö on väga ohtlik, ja ütlevad, et tehku. Tema sõnul ei piisa ainult ajakirjanikele raha ja turvakoolituste andmisest, vaid riigisüsteemid ning EL peaksid rööbiti korruptsiooniga võitlema.
«Valeinformatsiooni ja libauudiste probleemi lahendamine faktikontrolli saitidega on nagu võidelda vähi vastu haavaplaastriga,» ütles ta. «Vaja on süstemaatilist ja institutsionaalset lähenemist.»
«ELil peaks olema mingi hoob kõikuma löönud liikmesriikide ja liitumiseelsete riikide vastu, kes ei täida reegleid,» leidis Caruana Galizia, tuues näiteks Montengero, kes on saanud miljoneid ELi raha, millest pole korruptsioonivõrgustike läbilõikamiseks kasu olnud.
Caruana Galizia sõnul on näha, et Venemaa on praegu keskendunud tuleval kevadsuvel eurovalimiste mõjutamisele eesmärgiga saada järgmisse Euroopa Parlamenti võimalikult palju populiste.
Idanaabri eest hoiatas samal üritusel ka opositsioonilise Valgevene portaali Charter97 peatoimetaja Natallja Radzina. «Venemaa on sõjas nii minu riigiga kui ka teie vastu,» ütles ta nende mõjutustegevusele viidates. «Ja lääs saab otsustavalt lüüa.»
Samuti kirjeldas Hispaania ajakirjanik David Alandete, kuidas ta mullu sügisel Vene trollide hambu sattus. Tema puhul oli selle põhjuseks Katalooniat puudutanud Vene mõjutustegevuse detailne kirjeldamine ajalehes El Pais.
Alandete kimbutajad levitasid näiteks sotsiaalmeedias väiteid, et ta töötab USA Luure Keskagentuuri või Euroopa äärmuslaste vaenlasekuju George Sorosi heaks. Samuti sai hispaanlane öösiti imelikke telefonikõnesid Venemaalt ja internetis avalikustati tema aadress.