:format(webp)/nginx/o/2018/10/21/11514544t1hce7b.jpg)
Zimbabwes võideldakse depressiooniga uudsel meetodil. Nimelt pakuvad psühholoogilist abi väljaõppe läbinud vanaemad, kes räägivad abivajajatega külapinkidel juttu.
Zimbabwes võideldakse depressiooniga pinkide ja vanaemade abil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel kannatab kogu maailmas depressiooni all enam kui 300 miljonit inimest, igal aastal sooritab depressiooni tõttu enesetapu ligikaudu 800 000 inimest.
Zimbabwes nimetatakse depressiooni sõnaga kufungisisa, mis otsetõlkes tähendab liiga palju mõtlema. Arstide puudusel on vähestel Zimbabwe elanikel võimalus pöörduda depressiooni ravimiseks professionaali poole. Nimelt on riigis 1,5 miljoni elaniku kohta üks psühholoog või psühhiaater.
Arstide nappus lahendati uudsel viisil - kasutades vanaemasid. Nimelt õpetati välja 400 vanaema, kes oskavad läbi viia suhtlemisel baseeruvat teraapiat.
Programm kannab nime Sõpruse Pink ja selle raames käivad koolitatud vanaemad külades inimestega juttu rääkimas. Sama meetodi on üle võtnud teiste hulgas New York, kuhu on paigaldatud kolm oranži värvi pinki, millel pakutakse kõigile soovijatele nõustamisteenust ja veel mitmetel riikidel on huvi programmi rakendamise vastu.
/nginx/o/2018/10/21/11514531t1ha72a.jpg)
«Paljud inimesed arvavad, et selle idee väljatöötamine teeb minust geeniuse, aga see pole nii,» ütles Sõpruse Pingi programmi looja Dixon Chibanda. «Ma lihtsalt pidin tegema tööd olemasolevate vahenditega,» lisas Chibanda, kes töötas Zimbabwes psühholoogina ja tundis, et ei suuda kõiki abivajajaid aidata.
Seetõttu otsustas ta õpetada välja vanaemasid, kes saaksid depressiooni all kannatavaid inimesi kuulata ja neile nõu anda. Alguses suhtusid paljud Chibanda ideesse kahtlevalt, aga tegelikult osutus idee suurepäraseks, sest vanaemad suutsid ühendada Chibanda pakutud ametliku väljaõppe kohalike oludega ning suhelda inimestega neile arusaadavas keeles.
«Ma liitusin selle programmiga, sest tahtsin inimesi aidata,» ütles nõustamist pakkuv 72-aastane vanaema Rudo Chinhoyi. «Depressioonis inimesi oli liiga palju ja ma tahtsin neid numbreid vähendada.»
Chinhoyi rääkis, kuidas kord püüdis ta aidata meest, kelle abikaasa jättis ta maha nende üürikorteri omaniku pärast. Mehel oli plaan abikaasa ja tema armuke kirvega tappa, aga vanaemal õnnestus mees ümber veenda, mees on nüüd uuesti abiellunud ja õnnelik.