Austraalia peaminister palus vabandust lapsena seksuaalvägivalda kogenutelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Austraalia peaminister Scott Morrison palus vabandust seksuaalvägivalda kogenud laste ees ja tunnistas, et riik ebaõnnestus «kurjade ja süngete kuritegude» ärahoidmisel.
«Seda tegid austraallased austraallastele, meie seas liikunud vaenlased,» ütles Morrison esmaspäeval parlamendis emotsionaalses kõnes.
«Vedasime neid riigina alt. Me hülgasime nad ja see jääb alati meid häbistama,» lisas ta, rääkides väärkohtlemistest usulistes ja riigi toetatud ühendustes.
Morrison mõistis hukka «päev päeva, nädal nädala, kuu kuu, aasta aasta, aastakümme aastakümne järel» koolides, kirikutes, noorteühendustes, skautide ühendustes, lastekodudes, spordiklubides ja ühiskodudes aset leidnud väärkohtlemise.
«Me usume teid,» ütles ta ohvritele.
«Täna palume andestust lastelt, keda alt vedasime. Vabandust. Vanematele, kelle usalduse me reetsime ja kes on vaevelnud tükkide üleskorjamisega – vabandust. Vilepuhujatele, keda me ei kuulanud – vabandust.»
«Abikaasadele, partneritele, naistele, meestele, lastele, kes on tegelenud väärkohtlemise, varjamiste ja tõkestamiste tagajärgedega – vabandust. Eelnevatele ja praegustele põlvkondadele – vabandust.»
Peaministri riiklik vabandus järgnes viis aastat kestnud uuringule, mis andis ülevaate rohkem kui 15 000 inimese ütlusest sellest, kuidas neid lapsena seksuaalselt väärkoheldi tuhandetes organisatsioonides.
Parlamendis peeti peaministri avalduse järel vaikuseminut sadade ohvrite ja nende lähedaste silme all.
Nüüdseks surnud ohvrite sugulased kandsid silte nimedega, mis kuulusid tütardele ja poegadele, vendadele ja õdedele, kelle jaoks vabandati liiga hilja.
Laste seksuaalse väärkohtlemise eest on vabandust palunud hulk institutsioone, kaasa arvatud Austraalia katoliku kiriku juhid, kes sarjasid kiriku «häbiväärset» ajalugu laste väärkohtlemises ja selle varjamises.
Uuringu koostanud komisjoni sõnul süüdistati 1950.–2010. aastal väärkohtlemises seitset protsenti Austraalia katoliku preestritest, kuid süüdistusi ei uuritud kunagi. Lapsi eirati ja isegi karistati väärkohtlemise esiletoomise eest.
Mõned Austraalia katoliku kiriku kõrged liikmed on kohtu alla antud ja kohus on mõistnud neist mõned süüdi väärkohtlemise kinnimätsimises.