USA saatkond: Patrušev ja Bolton arutasid muuhulgas Põhja-Koread

John Boltoni ja Nikolai Patruševi kohtumine. Foto: Sputnik/Scanpix

Vene julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev ja USA riikliku julgeoleku nõunik John Bolton arutasid esmaspäevasel kohtumisel laia teemaderingi, muu hulgas Süüria, Iraani ja Põhja-Koreaga seotud küsimusi, teatas USA saatkond Moskvas. 

«Bolton alustas Moskva-visiiti kohtumisega Vene julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševiga. Kohtumisel arutati laia teemaderingi, muu hulgas relvastuskokkuleppeid, Süüriat, Iraani, Põhja-Koread ja terrorismivastast võitlust,» teatas saatkond pärast kohtumist Twitteris. 

Vene julgeolekunõukogu pressiteenistus teatas pärast kohtumist, et Patrušev ja Bolton arutasid Iraani tuumaleppega seonduvat, olukorda Süürias, Afganistanis, Ukrainas ja Põhja-Korea tuumaküsimust, samuti kahepoolset koostööd ja suhtlust. 

«Vene pool tervitas Washingtoni samme olukorra normaliseerimise poole Korea poolsaare ümbruses ning Souli ja Pyongyangi jõupingutusi Koreade-vaheliste suhete edendamiseks,» seisis julgeolekunõukogu avalduses. 

Patrušev ja Bolton «kinnitasid huvi Vene-USA kontaktide jätkamise vastu asjassepuutuvate ministrite ja ametkondade vahel terrorismi ja ebaseadusliku uimastikaubanduse vastases võitluses ning justiits- ja korrakaitsesfääris», teatas pressiteenistus, lisades, et kohtumisel esitati mitu algatust usaldusliku keskkonna loomiseks kahe riigi suhetes. 

Keskmaa tuumajõudude lepingu (INF) teemal teatas Vene julgeolekunõukogu pressiteenistus, et «Vene pool kordas oma põhimõttelist positsiooni lepingu säilitamise tähtsuse kohta ja kinnitas valmisolekut ühiseks tööks selle lepinguga seotud vastastikuste murede lahendamiseks», teatas Vene julgeolekunõukogu. 

Patrušev ja Bolton arutasid ka strateegilise tuumarelvastuse piiramise lepingu START III pikendamise väljavaateid, edastas pressiteenistus, lisades, et paar leppis kokku kontaktide jätkamises Vene ja USA riiklike julgeolekunõukogude vahel. 

INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise. Olemasolevad varud tuli hävitada 1991. aasta 1. juuniks.

USA teatel rikub INF-lepingut Vene maismaal baseeruv tiibrakett Novator 9M729, NATO koodnimetusega SSC-8. Washingtoni väitel annaks see Moskvale võime anda Euroopale tuumalöök sisuliselt eelhoiatuseta.

USA president Donald Trump teatas laupäeval, et Washington kavatseb leppest taganeda.