/nginx/o/2018/10/23/11517972t1ha457.jpg)
Vene president võtab teisipäeval vastu USA presidendi Donald Trumpi riikliku julgeoleku nõuniku John Boltoni, kes peab teist päeva konsultatsioone Moskvas.
Putin võõrustab Boltonit, Kreml ootab selgitusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist saab ilmselt olema viimase kohtumisega Ühendriikide kõrge ametiisiku programmis. Seni on ta pidanud mitu tundi kõnelusi Vene julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševi ja välisminister Sergei Lavroviga.
Tõenäoliselt kohtub Bolton enne jutuajamist Putiniga veel mitme Venemaa kõrge ametnikuga, sellistest plaanidest teatas muu hulgas Vene presidendi abi Juri Ušakov.
Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul oodatakse Kremlis Boltoni selgitusi "suurel hulgal teemadel".
Esmaspäeval teatas USA saatkond Twitteris esmalt, et Patrušev ja Bolton arutasid laia teemaderingi, muu hulgas relvastuskokkuleppeid, Süüriat, Iraani, Põhja-Koread ja terrorismivastast võitlust.
Seejärel lisati, et Boltoni kohtumisel välisminister Lavroviga oli arutusel samuti Süüria küsimus, aga ka olukord Kaukaasias ja Hiinas ning teisedki vastastikust huvi pakkuvad teemad.
Vene välisministeeriumi andmeil rääkis Lavrov USA administratsiooni esindajaga olukorrast Afganistanis, Ukrainas ja Korea poolsaarel.
"Arutati meie riikide koostööväljavaateid, sealhulgas regionaalsete konfliktide lahendamisel, tõhusas võitluses terrorismiga ning strateegilise stabiilsuse säilitamisel," lisas ametkond.
Bolton ise märkis, et rääkis Vene julgeolekunõukogu peasekretäriga võimalikust uuest Vene-USA tippkohtumisest.
"Me arutasime sellist võimalust. Ta ütles, et edastab selle president Putinile. Ma arvan, et nüüd peab järgmiseks sammuks olema president Putini otsus," lausus Bolton ajalehele Kommersant.
"Võimalik, et lähiajal meil on, millest teile rääkida."
Kommenteerides Vene ja USA liidri kohtumise võimalikkust Pariisis (Esimese maailmasõja lõpu 100. aastapäeva pidustustel) või Buenos Aireses (G20 tippkohtumisel), kinnitas Bolton, et need on tõepoolest sündmused, kus mõlemad riigipead viibivad.
Seejuures ei välistanud ta ka eraldi tippkohtumise korraldamist sarnaselt sellele, nagu juulis Helsingis.
Kremlis teatati möödunud nädalal, et Putini ja Donald Trumpi uut kohtumist praegu ette ei valmistata. Võimalik, et see teema tuleb kõneks Boltoni kohtumisel Ušakoviga.
Peskov märkis, et presidenti mõistagi teavitatakse, milliseid üksikasjalikke läbirääkimisi USA ametiisik Moskvas pidas.
"Teate, küsimusi on palju rohkem kui vastuseid. Seetõttu tuleb kohtumine tähtis. On vaja ära kuulata selgitused suurel hulgal teemadel," sõnas Peskov ajakirjanikele.
Pressiesindaja rääkis juba enna Boltoni Venemaa-visiiti Moskva soovist saada muu hulgas detailsemaid selgitusi USA kavatsuse kohta lahkuda keskmaa tuumajõudude lepingust (INF).
"See on stateegilise julgeoleku küsimus," lausus Peskov. "Kordan veel kord: seesugused kavatsused võivad muuta maailma ohtlikumaks."
INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise. Olemasolevad varud tuli hävitada 1991. aasta 1. juuniks.
USA teatel rikub INF-lepingut Vene maismaal baseeruv tiibrakett Novator 9M729, NATO koodnimetusega SSC-8. Washingtoni väitel annaks see Moskvale võime anda Euroopale tuumalöök sisuliselt eelhoiatuseta.
USA president Donald Trump teatas laupäeval, et Washington kavatseb leppest taganeda.