USA alustas küberoperatsiooni Venemaa vastu (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA küberväejuhatus on sihikule võtnud Venemaa küberpätid, keda kahtlustatakse plaanides levitada USA vahevalimiste eel valeinformatsiooni.
Heidutamiseks soovitakse venelastele teada anda, et USA ametnikud on nad tuvastanud ning jälgivad nende tegevust, kirjutas New York Times.
Tegu on esimese teadaoleva küberoperatsiooniga USA valimiste kaitsmiseks. Ühendriikide justiitsministeerium teatas reedel Venemaa poolt korraldatavast infosõja kampaaniast, mille eesmärgiks on mõjutada USA vahevalimiste tulemusi.
Kaitseametnikud ei avaldanud seda, kui mitu isikut sihikule on võetud. Ei paljastatud ka seda, milliste meetmete abil küberväejuhatus infokampaania taga olevatele pahalastele sõnumeid edastab. Pole selge, kas hoiatused edastatakse läbi e-kirjade, veebivestluste või mõnel teisel moel.
USA kaitseametnike sõnul ei edastatud venelastele otseseid ähvardusi. Sellest hoolimata on Kremli käsilastele teada, milliste meetmete abil teiste küberkurjategijatega võideldud on.
USA küberoperatsiooni ulatus on piiratud, sest Venemaale ei soovita anda ajendit olukorra eskaleerimiseks ja vältida soovitakse näiteks USA infrastruktuuri vastu suunatud rünnakut. Konventsionaalse sõja kõrval on kübersõja reeglid tänini suuresti määratlemata.
USA küberväejuhatus asutati 2009. aastal eesmärgiga valvata kaitseotstarbel kasutatavaid võrke ning kaitsta neid rünnakute eest. Aastate jooksul on välja arendatud ka ründevõimekus.
Väejuhatus jagab peakorterit Riikliku Julgeolekuagentuuriga (NSA), mille üheks eesmärgiks on sidekanalite kaudu edastatava teabe kogumine ja analüüsimine. Kahe asutuse ühine meeskond on töötanud selle nimel, et võõrriikide infokampaaniad tuvastada ja neid riike heidutada.
Praegune operatsioon on vaid osa suuremast plaanist võidelda Venemaalt tuleva propaganda ja valimistesse sekkumise vastu. Ühe osana peavad sotsiaalmeediakanalid läbi viima puhastuse ning kõrvaldama propagandat levitavad libakontod.
USA luureametnike hinnangul on ebatõenäoline, et Venemaa võib sel korral proovida valimismasinaid häkkida või otseselt valimistulemusi mõjutada. NYT allikate sõnul on küll osariikide ja kohalike omavalitsuste võrkudesse üritatud tungida, aga võõrriigid pole suutnud valimistel kasutatavatesse süsteemidesse tungida.
Samas on peenemaks muutunud Venemaa katsed levitada valeinfot ning mõjutada avalikku arvamust. Laiema lähenemise asemel on sihikule võetud teatud inimgrupid. Ühiseks jooneks on see, et Vene infokampaaniad üritavad tekitada erimeelsusi, vastandada poliitilisi erakondi ning valmistuda 2020. aasta presidendivalimisteks.
Kuigi küberväejuhatus ei avalikustanud, kes oma operatsiooni käigus sihikule võetakse, siis mõned nendest isikutest olid seotud ka eelmise valeinformatsiooni levitamise lainega 2016. aastal, mis toimus nii Euroopas kui USAs.
USA operatsioon on suunatud nii oligarhide poolt rahastatud häkkerite kui ka Vene luuretöötajate vastu, kes osalevad Kremli infokampaanias.
Küberväejuhatusel on välismaal korraldatud operatsioonidega küllaltki vähe kogemusi. Küll aga on võetud ette samme terrorirühmituse Islamiriik (ISIS) vastu, et piirata propaganda levikut ning värbamist internetis.
Kuigi seniste USA küberoperatsioonide edukuse hindamine on keeruline, siis mõned USA ametnikud ütlesid NYT-le, et esimeste operatsioonidega suudeti vähemalt mingil määral Moskva manipuleerimist pidurdada.
Ekspertide hinnangul on Vene trollid nõrgenenud tänu sotsiaalmeediahiiglaste Twitteri ja Facebooki nn puhastustele, mille käigus asuti libakontosid eemaldama. Selle abil on suudetud ka trollide efektiivsust piirata.
Operatsiooniga üritatakse vältida Venemaa sekkumist selle aasta valimistesse ning heidutada häkkereid sellest järgmistel valimistel hoiduma. Küberväejuhatuse operatsiooniga tahab sõnumi saata ka kaitseminister James Mattis, kes soovib, et USA võtaks Venemaa häkkerite peatamisel suurema rolli. President Donald Trumpi julgeolekunõunik John Bolton teeb samuti pingutusi, et kiirendada heakskiidu saamist valimiste kaitsmiseks vajalikeks küberoperatsioonideks.
Uute reeglite kohaselt andis president Trump teatud küberruumis korraldatavate tegevuste osas ohjad üle julgeolekunõukogule, kaitseministrile ja küberväejuhatuse ülemale, aga seda olenevalt operatsiooni sisust.
Eelmise presidendi Barack Obama ametiaja lõpus üritasid ametnikud ilma suurema kärata panna küberväejuhatust ja NSAd tekitama võimalusi ohtudele vastamiseks. Samas olid struktuurid selles osas tõrksalt meelestatud. Oldi mures, et Moskvale otsese vastuse andmise korral saaks vastane liiga palju teada USA töömeetodite kohta selles valdkonnas.
Küberväejuhatust ja NSAd juhtiv kindral Paul Nakasone on aga öelnud, et tal on õigus võtta vastu samme kõigi vastu, kes ähvardavad valimisi USAs. Nii küberväejuhatuses kui NSAs on Nakasone käe all töötatud uute heidutusvahendite arendamise nimel.
