:format(webp)/nginx/o/2018/10/24/11522154t1h8688.jpg)
Türgi parlamendi väliskomisjoni esimees Volkan Bozkıri ütles täna Postimehes avaldatud intervjuus, et Eestis elavad mõned Türgis keelatud Fethullah Güleni usuliikumise liikmeid, keda Türgi tahab tagasi. Miks aga Türgi võimud peavad oma suurimaks vaenlaseks islamivaimulikku, kes kunagi oli president Recep Tayyip Erdoğani toetaja?
Türgi valitsus süüdistab 2016. aasta juulikuise riigipöördekatse korraldamises USAs elavat vaimulikku Fethullah Güleni ning on alates mässu mahasurumisest vahistanud kümneid tuhandeid inimesi ja vallandanud rohkem kui 100 000 riigiteenistujat, keda seostatakse tema liikumisega.
Güleni liikumise FETÖ on Türgi võimud nimetanud terroristlikuks organisatsiooniks, mille eesmärk on kukutada valitsus. Riigi võimude hinnangul on Gülen valmis kasutama võimule kerkimiseks ükskõik mis vahendeid.
Kunagiste kolleegide Güleni ja Erdoğani head suhted lõppesid 2013. aastal, mil Türgi prokurörid süüdistasid mitmeid valitsuse liikmeid korruptsioonis.
Kes on see Türgi valituse hinnangul piiritult võimuahne mees, keda tema, toetajad nimetavad progressiivseks ja tolerantseks islamistlikuks mõtlejaks, kes seisab hariduse eest ja on moslemite radikaliseerumise vastu, samas kui vastaste arvates on tegu kultusliku juhiga, kelle jälgijad on imbunud Türgi ametiasutustesse ja hauvad plaani valitsuse kõrvaldamiseks?
Mõjutatud teaduse ja islami sümbioosist
Fethullah Gülen sündis 1941. aastal Ida-Türgis imaami peres, samuti jagas kohalikele koraaniõpetust tema ema, kuigi säärase tegevuse olid toona kemalistid keelanud. Haridusteel said tema suurimaks mõjutajaks islami filosoofi Said Nursi kirjutised, mis propageerivad teaduse ja islami sümbioosi.
1960. aastatest alates teenis ta Izmiris imaamina, kus alustas ka isikliku filosoofia õpetamist. Gülen sidus oma mõtted Nursi kirjutistega, tekitades segu islami müstilisest voolust sufismist, teistest islami vooludest ning lisades sekka turumajanduse ja Türgi rahvusluse.
1971. aasta riigipöörde käigus ta arreteeriti, kuid vabastati juba aasta hiljem. Gülen jätkas õpetamistööd.
/nginx/o/2016/09/13/5828723t1hcfdd.jpg)
1970. aastates alates kasvas Güleni liikumise populaarsus märgatavalt, kuni 1997. aastani, kui toimus nn postmodernistlik riigipööre.
Pööre oli suunatud Heaolu Partei juhitud religioosse valitsuse vastu, mille liikmeks oli ka Türgi praegune president Recep Tayyip Erdoğan. Putši järel suundus Gülen USAsse, Pennsylvania osariiki, kus on elanud eraldatuses, kuid jätkanud oma järgijate juhendamist.
Tema gülenistlikku liikumist kutsutakse Hizmetiks ehk türgi keeles teenuseks. Hizmeti teeb eriliseks selle formaalse struktuuri näilik puudumine, väidetavaid toetajaid on Hizmetil peamiselt armees ja kohtusüsteemis.
Tähelepanuväärsed on Güleni õpetussõnad: «Sa pead liikuma süsteemi arteritesse, ilma et keegi sinu eksistentsi märkaks, kuni jõuad kõikidesse võimu keskmetesse». Seda on Türgi võimud ka 2016. aasta riigipöördekatsega seostama hakanud.
Hizmeti liidrile lisab salapära harv avalikkuse poole pöördumine, kuna mees toetub vaid neile meediakanalitele, mida täielikult usaldab.
Suhted Erdoğani läksid hapnema alles hiljuti
Kunagiste kolleegide Güleni ja Erdoğani head suhted lõppesid 2013. aastal, mil Türgi prokurörid süüdistasid mitmeid valitsuse liikmeid korruptsioonis. Türgi president nägi süüdlastena aga güleniste, kes tema väitel olid loonud varivalitsuse ning imbunud mitmesse Türgi institutsiooni, eelkõige meediasse ja õigusasutustesse.
/nginx/o/2018/10/24/11522224t1heb4b.jpg)
2015. aastal nimetas Türgi Rahvuslik Julgeolekunõukogu tema järgijad ehk gülenistliku liikumise terroriorganisatsiooniks, mis Türgis on samal pulgal ISISe ja Kurdistani Töölisparteiga (PKK). Türki naasmisel ootab Gülenit arreteerimine süüdistatuna terroristliku organisatsiooni juhtimises.
Türgi valitsus on esitanud USA-le nõudmise imaam välja anda, kuid ameeriklased on seni keeldunud.
Gülen on ise järjekindlat eitanud seotust putšiga ja on riigipöördekatse hukka mõistnud.
«Minu filosoofia on kaasav ja mitmekesine islam, mis teenib inimesi olenemata nende usust, see on relvastatud vastuhaku täielik vastand,» ütles ta pärast putši The New York Timesile.