/nginx/o/2018/10/25/11523522t1h0a30.jpg)
Kaks Koread viivad välja kõik relvad ja likvideerivad vahipostid külma sõja aegsest niinimetatud rahukülast, kus relvastatud sõdurid on aastakümneid silmitsi seisnud, teatas Lõuna-Korea kaitseministeerium.
Koread alustavad piiriküla demilitariseerimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühine julgeolekuala, tuntud ka kui Panmunjomi rahuküla, on olnud nii pingekolle kui diplomaatia võtmepaik kahe Korea vahel alates 1953. aastast, mil nad teineteisest eraldusid.
See on ainus koht 250 kilomeetri pikkusel piiril, kus USA juhitava ÜRO väejuhatuse ja Põhja-Korea sõdurid silm-silma vastu seisavad.
Alates tänasest hakkab seal osana kahe riigi diplomaatilisest sulast desarmeerimine, ütles ministeeriumi pressiesindaja Choi Hyun-soo. «Minu teada läheb kõik kavakohaselt,» lisas ta.
Juba varem alustasid pooled maamiinide eemaldamist piirikülas.
Panmunjomis allkirjastati 1953. aastal relvarahu, mis lõpetas verise Korea sõja.
Tsoon püsis neutraalsena kuni nõndanimetatud kirvemõrvadeni 1976. aastal. Põhja-Korea sõdurid ründasid seal lõunakorealasi ja ameeriklasi, kes üritasid kärpida vaadet segama hakanud puid ja tapsid kirvega kaks USA sõjaväelast. Intsidendi järel lõpetati tsoonis ühine patrullimine ja kõik jäid rangelt oma poolele.
Nüüd hakkab julgeolekuala demilitariseerimise järel ala valvama 35 relvastamata sõdurit mõlemalt poolelt ning turistidele ja külastajatele võimaldatakse liikumisvabadus.