Migrandid teenivad Pariisis raha uimasteid ja seksi müües (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/25/11523772t1hb5fa.jpg)
Põgenikud on Pariisis raha teenimiseks sunnitud kasutama ebaseaduslikke meetodeid. Kuna paljudel migrantidel puudub õigus seaduslikul teel raha teenida, saavad neist sageli uimastikaupmehed ja prostituudid.
Prantsusmaa pealinna Pariisi tänavatel ja sillaalustes elab sadu põgenikke, kes saavad raha teenida vaid ebaseaduslikel meetoditel.
21-aastane haritud ja jõukast perekonnast pärit Ahmad, kes põgenes kodumaalt Afganistanist pärast tapmisähvarduse saamist, elab nüüd asüülitaotlusele vastust oodates Pariisi äärelinna tänaval. Porte de la Chapelle piirkonnas magab igal ööl ligikaudu 800 migranti, kes satuvad tihti vägivalla ja vägistamise ohvriks.
Migrante, kellel puudub õigus tööle minna ja ausal teel raha teenida, kasutavad ära erinevad jõugud. Põgenikke meelitatakse selles olukorras transportima ja müüma uimasteid, samuti oma kehasid või tegema mustalt tööd väga madala ümbrikupalga eest.
«Nad vajavad abi, aga nende ainus võimalus ellujäämiseks on leida töö - must töö. Ahmad ütles, et töötab kuus tundi ja saab selle eest 20 eurot. Tegemist on ekspluateerimisega,» ütles põgenike toetusorganisatsiooni vabatahtlik Heather Young.
Lisaks on sagedased juhtumid, kui tänaval magavatele tüdrukutele ja naistele pakutakse öömaja vastutasuks seksi eest.
Peamine probleem on Prantsuse ametivõimude suutmatus asüülitaotlusi piisavalt kiiresti läbi vaadata. Ahmad ootab vastust juba kaheksa kuud, vahel võib vastus viibida 14 kuud. Sel ajal puudub põgenikel võimalus seaduslikul teel raha teenida ja nad satuvad kuritegevuse või ärakasutamise ohvriks.
«Neile ei anta mitte midagi, nad muutuvad nähtamatuks ja siis saab neile osaks vägivald ja ärakasutamine,» ütles heategvusühingu Utopia juht Alix Geoffrey. Tema sõnul on uimastikaupmehed kavalad. Selleks, et põgenikud enda heaks tööle meelitada, antakse neile sageli narkootikume tasuta, eriti sageli just lastele ja kui neil on välja kujunenud sõltuvus, sunnitakse neid järgmise doosi nimel uimastikaupmeestena tööle hakkama.
Põgenikke valdavad samad probleemid ka mujal maailmas. Varem Venezuelas õpetajate, politseinike või postiljonidena töötanud, ent vaesuse ja vägivalla eest naaberriiki Colombiasse põgenenud inimesed teenivad sageli raha prostitutsiooniga.
26-aastane ajaloo- ja geograafiaõpetaja Alegria teenis Venezuelas elades 312 000 bolivari ehk vähem kui ühe dollari kuus. Nelja aastase poja enam otsustas põgeneda Colombiasse, kus alguses töötas ettekandjana. Tööandja ei maksnud aga naisele palka ja ta otsustas leida uue töö, nüüd töötab ta Calamari piirkonnas prostituudina.
